Ukraina iseseisvuspäev tõi Tallinna vanalinna paarsada tähistajat - nagu tavaliselt Ukraina ja Eesti lipuga rongkäigu ees. Kaasas oli ka rahvuslaste punamust. Tänavune rongkäik oli aga Alaska ja Washingtoni tippkohtumiste järgne. Lvivist pärit eesti filoloog ja tõlk Ameerikas kõneks olnud maadevahetust heaks ei kiida.

"Kuidas me saame maid vahetada, kui seal on meie inimesed, kes ootavad, et Ukraina naaseb sinna? Kuidas me saame neid ära jätta, ära unustada, kui seal on vastupanuliikumist, kui seal on vastupanu? Lapsed kasvavad seal ja käivad salaja Ukraina koolides veebivahendusel," lausus ukrainlanna Eestis Katja Novak.

Eesolevatesse läbirääkimistesse suhtuvad kohalikud ukrainlased kainelt ja illusioonideta.

"Pole kellegagi rääkida. Kokku leppida saab ainult Putiniga. Kellega siis veel? Ma arvan, et kolmandate osapooltega pole see võimalik. Seetõttu ma arvan, et peavad tulema kahepoolsed läbirääkimised, võibolla kolmepoolsed," sõnas ukrainlanna Viktoria.

"Ma arvan, et esiteks sõjaväelased pole nõus vaherahuga sellistel tingimustel, mida pakutakse ja teiseks - selle osapoolega, kellega meil tuleb läbi rääkida, läbi rääkida pole võimalik. Üldse," lausus Irina.

Julgeolekugarantiide osas on ukrainlastel kogemus juba olemas - iga riik saab loota eeskätt iseendale.

"Ma usun Ukraina sõjaväkke. Ma arvan, et see on meie ainuke garantii - meie võitlejad, kes on rindel. Euroopa panus on selles, et toetada meie Ukraina sõjaväge," lisas Novak.

24. augustil 1991 kuulutas Ukraina NSV ülemraada välja riikliku iseseisvuse. Esimest korda kuulutati iseseisvus välja välja 25. jaanuaril 1918.