Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi hinnangul on Pärnu lahes kalavarude seis väga halb ja lõputult erinevaid püügipiiranguid seada ei saa. Nii tahetakse olukorra parandamiseks uuest aastast vähendada Pärnumaal kutseliste kalurite püügivahendite arvu, sest see mõjutab väljapüüki enim.

"Meie kalavarade uuringud Pärnu piirkonna kohta näitavad, et tegelikult meile majanduslikult väga olulised kalavarud, nagu ahven ja koha, on sisuliselt kokku kukkunud. Toon ka näite, et kui kümme aastat tagasi kutseline kalur püüdis ahvenat Pärnu maakonnas 1200 tonni, siis tänaseks on see saak kukkunud 200 tonni peale," sõnas regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna juht Herki Tuus.

Kalapüüniste arvu tahetakse vähendada viie protsendi võrra. Tuusi sõnul ei võeta sellega üheltki kalurilt ära tema ajaloolist kalapüügiõigust, lihtsalt lubatud mõrdade ja võrkude arv väheneb. Suure tõenäosusega tuleb aga püüniste arvu vähendada ka järgnevatel aastatel.

"Tegelikult on teadussoovitus palju laiem. Meil on olemas andmed ka teiste piirkondade kohta, aga Pärnu maakonnas on see olukord praegu kõige kriitilisem. Teadlaste soovitus tegelikult ütleb seda, et me peaksime püügivahendite arvu lausa 80 protsenti vähendama, aga see ei ole nii lihtsalt tehtav ega mõeldav. Niisugune järk-järguline lähenemine on ka tegelikult kalurkonnale vastuvõetavam," lisas Tuus.

Kutselised kalurid leiavad, et püügivahendite arvu vähendamine soovitud efekti ei anna.

"Nad võivad seda nimetada, kas vähendamine või piiramine, aga asja iva on see, et tegelikult tahetakse ära võtta püügiõigust ja püügiõigused on asjad, millel on väärtus, mille me oleme ostnud sellesama raha eest, mis me merelt teenime. Kõik see raha on pandud püügilubadesse ja püügivahenditesse. Kalapüügiettevõtte väärtus on tema püünised ja tema püügiload. Püügiluba on turult ostetud asi, mille eest on makstud, millega tehakse notari juures leping ja nüüd tuleb ministeerium ning ütleb, et me võtame selle niisama ära ilma kompenseerimata," ütles kutseline kalur Raio Piiroja.

"Mis nüüd kalavaru puudutab, siis me oleme samamoodi murelikud kui ministeerium, et kala ei ole, mida püüda. Püügiõigus iseenesest ei ole surve varule, vaid me niigi vähese kalavaru tõttu kasutame ainult kuni 30 protsenti püügivõimalusi. Meie näeme, et tegelikult kogukonna suhtes oleks õiglane, kui riik suudaks need püügiõigused tagasi osta ja mitte välja jagada," lausus Liivi Lahe Kalanduskogu MTÜ juhatuse esimees Arne Taggo.

Mereinstituudi hinnangul on aga püüniste arvu vähendamine õige tee.

"Mereinstituut on sellise soovituse andnud, et püügikoormust rannakalanduse vähendada juba väga-väga pikki aastaid. Paraku on see niisugune püüniste piirarvude aasta-aastalt muutmine vastavalt kalavaru seisule. See ongi põhiline meede, millega meil rannakalanduse püügikoormust reguleeritakse. Püüniste arvude reguleerimine vastavalt kalavaru seisule, see käibki niimoodi, et kui kalavaru on halvas seisus, vähendatakse püüniseid ja kui kalavaru seis paraneb, need püüniste piirarvud maakondade kaupa suurenevad," sõnas mereinstituudi kalateadlane Redik Eschbaum.

Ministeeriumi sõnul ei puuduta plaan väikesaari ega kastmõrraga püüki. Oma plaane tuleb ministeerium Pärnumaa rannakaluritele tutvustama kolmapäeval.