Rahandusministeerium avalikustas teisipäeval suvise majandusprognoosi, mis on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Värske prognoosi kohaselt on ebakindlus majanduses jätkuvalt suur, kuid ettevõtjad ja majapidamised on siiski valmis oma investeerimis- ja tarbimisplaane teatud määral ellu viima. Välisnõudlus kosub aegamisi ja ekspordivõimalused paranevad. 

Käesoleva aasta hinnakasvuks prognoosib ministeerium 5,4 protsenti. Inflatsiooni aeglustumist 3,5 protsendini oodatakse 2026. aastal, kui toidu ja teenuste hinnatõus pidurdub ning maksumeetmete mõju väheneb. 

"Järgmise aasta hinnatõus on tunduvalt väiksem kui sellel aastal ja reaalpalk kasvab," ütles Ligi.

Käesoleval aastal oodatakse 0,8-protsendilist SKP kasvu, mis järgmisel aastal kiireneb 2,5 protsendini. 

Töötuse määr püsib sel aastal kõrgenenud tasemel, kuid hakkab alates järgmisest aastast tasapisi vähenema. Keskmine brutopalk kasvab tänavu 5,7 protsenti ja aeglustub prognoosiperioodi lõpuks 4,4 protsendini. Keskmise netopalga ostujõud taastub kriisieelsele 2021. aasta tasemele 2026. aastaks. 

Halvima näitajana tõi Ligi välja ekspordinõudluse, mis on spetsiifiliselt pihta saanud, aga ka tarbijakindluse, mis väljendub tarbimismahtudes.

"Me kõik oleme endale sisendanud, et kõik läheb järjest kehvemini," lausus rahandusminister ja lisas, et ärevatel aegadel hoiavad inimesed tarbimist tagasi. "Asume mentaalselt kõige sügavamas kriisis, mida tegelikult ei ole /.../. See on nagu rahvussport."

Maksukoormus kasvab tänavu tulumaksu ja käibemaksu määra tõusu tõttu. Järgmisel aastal aga väheneb maksukoormus ühtse maksuvaba tulu kehtestamise tõttu ning jääb seejärel stabiilseks.

Ligi sõnul on rahanduse olukorra parandamisega saadud hakkama prognoositust paremini ja see väljendub tänavu väiksemas eelarvedefitsiidis, mis annab julgust eelarve tegemisel tulevikus.

Ligi: tulumaksutõus võib ära jääda

Käesoleval aastal väheneb eelarvepuudujääk maksumuudatuste toel ühe protsendini SKP-st, kuid kasvab järgmisel aastal kaitsekulude kiire kasvu ning tulumaksumuudatuste tõttu nelja protsendini.

Ministeerium tõi välja, et täiendavate kaitsekuludeta jõuaks eelarve reeglitega lubatud puudujäägi piiresse. Järgnevatel aastatel puudujääk sammhaaval väheneb, jõudes 2029. aastaks 2,8 protsendini SKP-st.  

Rahandusministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos tõi põhjuseks, miks nominaalne puudujääk järgmisel aastal süveneb, peamiselt täiendavad kaitsekulutuste otsused ja maksumuudatused.

"Kõige suurema mõjuga muutusena, võrreldes eelmise prognoosiga, on kaitsekulude lisaotsused, mida tehti 1,5 protsendi mahus SKP-st. Kui see pildist välja taandada ja muud muutused arvesse võtta, oleksime sisuliselt samal tasemel, kui kevadel ootasime," lausus Klaos.

Ligi ütles, et on alust kaaluda järgmiseks aastaks kavandatud tulumaksutõusu ärajätmist.

"On kurjad kahtlused, et võib-olla nii otsustatakse," sõnas Ligi.

Klaos ütles, et kui maksukoormuse muutused kokku võtta, siis sellel aastal on koormus ühekordsetest teguritest tulenevalt kõrge, väheneb järgmisel aastal alla 36 protsendi juurde ning sinna juurde ka jääb.

"Suures pildis maksutulud muidugi kasvavad aasta-aastalt, aga see kasv aeglustub järgnevatel aastatel ja maksukoormus samamoodi alates 2027. aastast stabiliseerub," lisas Klaos.

Riigikaitsekulu kasvab järgmisel aastal 5,3 protsendini SKP-st ja püsib üle viie kogu perioodi jooksul.

Riigi võlakoormus kasvab kõigi täiendavate kulude taustal, jõudes prognoosiperioodiks 31,4 protsendini SKP-st ja intressikulu 0,8 protsendini SKP-st ehk 417 miljoni euroni.