Kiirhinnang: augustis tõusid hinnad aastases võrdluses 6,2 protsenti

Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,9 protsenti ja eelmise aasta augustiga võrreldes 6,2 protsenti.
Tegemist on kiirhinnanguga, mis augusti hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub, rõhutas statistikaamet.
Statistikaameti tarbijahindade tiimijuhi Lauri Veski sõnul tõusid esialgsel hinnangul augustis hinnad kõikides suuremates valdkondades. "Ainsana langesid hinnad toitlustuses ja majutuses – seda just majutusteenuste tõttu," lisas Veski.
Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi.
Augusti tarbijahinnaindeksi andmed avaldab statistikaamet 5. septembril. Tarbijahindade harmoneeritud indeksi augusti andmed avaldatakse 16. septembril.
Ökonomistid: on oht, et sellel aastal kasvavad hinnad kiiremini kui palgad
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et nii kuu kui aasta hinnatõus on väga kõrged.
"Nagu korrigeeritud palgastatistika näitas, kasvasid palgad 5,9 protsenti," lisas Eamets. "Oht on, et sellel aastal kasvavad hinnad kiiremini kui palgad ehk inimeste sissetulekute reaalne ostujõud väheneb. Kindlasti on see päris valus madalama sissetulekuga sotsiaalsetele gruppidele."
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla tõdes, et suur hinnatõus on peamiselt järelkaja juulikuisest käibemaksu tõusust.
"Juulis tõusid hinnad käibemaksu kahe protsendipunktisest tõusust hoolimata vaid 0,5 protsenti. Kuigi osade kaupade ja teenuste puhul tõsteti hinda kohe, siis teiste puhul oli näha seda, et hindade tõstmist lükati edasi ja pigem hajutati hinnatõus üle pikema aja. Nii kõrge hinnatõusu taga on aga oodatavalt ka muid ajutisi tegureid, mis meie hinnadünaamikat kuust-kuusse mõjutanud on," lisas Uusküla.
"Hinnatõus on jätkuvalt Eestis puuduva majanduskasvuga koos probleem number üks. Hinnatõus on ka faktoriks, mis majanduskasv hoogu sisse ei saa," märkis Uusküla.
Veidi alla kuueprotsendine palgatõus, millest tuleb maksta suurem tulumaks võrreldes eelmise aastaga, ei kata kuidagi hinnatõusu ning tarbimiseks ning säästmiseks jääb vähem raha kätte, ütles Uusküla.
Hinnatõus kergitab samuti eksportijate kulusid ja vähendab Eesti kaupade ja teenuste hinnakonkurentsivõimet, lisas ta.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi









