Riik muutis RKIK-ile juhi leidmiseks konkursi tingimusi

Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus kuulutas välja uue avaliku konkursi kaitseinvesteeringute keskuse peadirektori ametikohale. Võrreldes eelmise luhtunud konkursiga on alandatud inglise keele oskuse nõuet vähemalt C1 tasemelt B2 tasemele, kuid toodud sisse suure organisatsiooni juhtimise kogemus. Muutunud on ka kirjeldus juhi lähiaastate suurimates juhtimisülesannetes.
Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuusk on öelnud ERR-ile, et riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) peadirektori eelmine konkurss nurjus valede tingimuste tõttu.
"Me otsime suure organisatsiooni juhtimise kogemusega inimest ja seda see konkurss hetkel ei andnud," ütles Kuusk.
Võrreldes eelmise konkursiga on kandidaadile esitatavatest nõuetest jäänud samaks magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase ning kompetentsid vastavalt avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile.
Eelmise konkursi nõuetes olnud inglise keele oskus vähemalt C1 tasemel on uues teates asendunud B2 tasemega.
Kui eelmisel konkursil nõuti kandidaadilt "vähemalt 5-aastast suure struktuuriüksuse või organisatsiooni juhtimise kogemust", siis uues teates on see asendunud "vähemalt 5-aastane suure organisatsiooni juhtimise kogemusega".
Eelmises konkursiteates mainiti keskuse ja selle juhi lähiaastate suurima väljakutsena "riigikaitselisi eesmärke toetav tõhus hanke- ja taristukorraldus tänases julgeolekuoluolukorras", "efektiivsus ja kulude kokkuhoid kasvavate kaitseinvesteeringute tingimustes", "kaitsehangete sidumine lokaliseerimisnõudega", "keskuse kujundamine rahvusvahelise hankealase koostöö ja projektijuhtimise kompetentsikeskuseks".
Uue teates on lähiaastate suurimad väljakutsed: "kujundada ja arendada organisatsioon, mis suudab viia läbi mahukaid ja keerukaid hankeid õigeaegselt, läbipaistvalt ja professionaalselt", "arendada RKIK-ist partnerlussuhteid väärtustav ja teenusele orienteeritud organisatsioon, mille kultuur on suunatud koostööle nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt", "toetada kaitsetööstusparkide arengut, sidudes kaitsehanked lokaliseerimisnõuetega, et kasvatada Eesti kaitsetööstuse võimekust ja mõju", "kujundada asutusest rahvusvahelise hankealase koostöö ja projektijuhtimise kompetentsikeskus, mis tõstab Eesti nähtavust ja usaldusväärsust liitlasriikide seas".
Mõnevõrra on on muutunud ka tingimused, millised kandidaadid on eelistatud. Samaks on jäänud eelmises konkursiteates olnud riigisaladusele juurdepääsu loa olemasolu või valmisolek selle taotlemiseks.
Vanas konkursis oli eelistena välja toodud kandidaat, kellel on "väga head teadmised Eesti riigikaitse planeerimisest ja korraldusest, julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhisuundadest ning kaitseministeeriumi valitsemisala toimimisest", samuti "ametkondade vahelise ning rahvusvahelise koostöö kogemus".
Uues teates eelistatakse kandidaati, kellel on "kogemus suure organisatsiooni või keeruka valdkondliku üksuse juhtimisel, sh strateegiliste muudatuste elluviimisel", "oskus juhtida mitmeid osapooli hõlmavaid mahukaid koostööprojekte ja läbirääkimisi nii riigisiseselt kui ka rahvusvaheliselt", "kokkupuude Eesti esindamisega rahvusvahelistes formaatides", "head teadmised riigikaitse ja julgeolekupoliitika põhimõtetest ning valdkonda reguleerivatest õigusaktidest".
Kui varasemas konkursiteates tuli kandideerimistaotluses esitada kaheleheküljeline essee teemal "Riigikaitselised hanked ja lokaliseerimine", siis nüüd on essee nõudest loobutud. Dokumendid tuleb esitada hiljemalt 11. septembril 2025 tippjuhtide valikukomisjonile.
Kaitseinvesteeringute keskuse endine peadirektor Magnus-Valdemar Saar teatas juunis, et lahkub ametist. Tema viimane tööpäev oli 15. juulil. 16. juunil välja kuulutatud esimene avalik konkurss kukkus aga läbi. Kuni uue peadirektori ametisse nimetamiseni juhib keskust peadirektori asetäitja Katri Raudsepp. Kaitseinvesteeringute keskuse peadirektori ametiaeg viis aastat.
Toimetaja: Urmet Kook









