"Ma pean avalikkust kurvastama, aga võib juhtuda, et me neid ka homme (reedel – toim) ei avalda. Tulin just nõupidamiselt ja selgus, et nende kordategemine võib võtta rohkem aega. Me pingutame nii palju kui võimalik, et seda homme teha," tunnistas statistikaameti peadirektor Urmet Lee neljapäeval Vikerraadio saates "Uudis+".

Peadirektor tunnistas, et osaliselt on probleemi põhjus tema ja ameti juhtkonna poolne surve inimestele täita statistikaameti avaldamiskalendri tähtaegu.

"Ja tihti inimesed seavad selle prioriteediks kvaliteedile. Täna pandi mind taas kord silmitsi selle olukorraga, kas sa tahad avaldada neid andmeid homme (reedel – toim) või me tahame avaldada õiged andmed. Ma pigem söön oma sõnu selles, et me avaldame need homme, kui et me avaldame veel kord korrigeerimist vajavaid numbreid," ütles Lee.

Mõned tunnid hiljem, kella 16 paiku saadetud pressiteates teatas statistikaamet, et tõenäoliselt lükkub parandatud andmete avaldamine järgmisesse nädalasse.

"Parandatud keskmise palga andmete avaldamine viibib, kuna andmestikus esinenud vead on ulatuslikumad, kui esialgu tundus. Neid ei ole võimalik käsitsi parandada ja need nõuavad uute mahukate andmebaaside loomist," selgitas amet.

Suur segadus algas kolmapäeva hommikul, kui statistikaamet teatas, et nende andmetel oli teises kvartalis Eesti keskmine brutokuupalk 2284 eurot, mis on 13,8 protsenti kõrgem kui 2024. aastal samal ajal. Nii kiire kasv tuli paljudele üllatusena, sest veel esimeses kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 2011 eurot ja aastane kasv 6,1 protsenti.

Kolmapäeval kell 9.30 teatas statistikaamet, et kuna nad on saanud palju kahtlevaid küsimusi keskmise palga erakordselt suure tõusu kohta, siis kontrollib analüütik Sigrid Saagpakk andmed veel kord üle. Statistikaamet lükkas edasi ka kolmapäeval kell 10 algama pidanud keskmise palga infotunni.

Kolmapäeva õhtul kell 17.38 saatis statistikaamet pressiteate, milles peadirektor Urmet Lee tunnistas, et keskmise palga teise kvartali andmetes oli viga ja keskmise palga tõus on olnud väiksem kui esialgu hinnatud 13,8 protsenti. Parandatud andmed lubas ta avaldada reedel, 29. augustil.

Lee ütles neljapäeval "Uudis+" saates veel, et tegemist oli õnnetu juhtumiga, kus paljud inimesed usaldasid üksteist või tehnoloogiat ning tulemuseks oli kahetsusväärne juhtum.

"Ma siiralt palun vabandust kõigi inimeste ees, et selline info välja läks. Me avaldame väga palju infot ja palgainfo on selline, mis iga inimest praktiliselt otse puudutab. Selline valeinfo saamine põhjustas palju emotsioone, kellel vererõhu tõusu, kellel ihukarvade tõusu. Pean silmas tööandjate mõttes, et milliste palganõuetega töötajad nüüd tulevad. Ma adun selle probleemi tõsidust vägagi ja palun andeks, et me sellise segaduse inimestes tekitasime."

Lee lisas, et tänu sellele segadusele on statistikaamet saanud jälile päris tõsisele probleemile.

"Kui probleemi ulatus oleks olnud väiksem, siis oleks see võinud vabalt läbi minna ja me elaks täna teadmises, et palganumbrid on õiged." 

Peadirektor avaldas lootust, et intsident ei ole hävitanud täielikult statistikaameti usaldusväärsust.

"Palgaandmed on vaid üks näitaja kolmest tuhandest, mida me välja anname. Mida me omalt poolt tahame teha ja mis on minu kui peadirektori soov avalikkusega suhtlemisel, siis isegi kui me eksime, me ei varja seda. Me räägime sellest, mis on juhtunud, millised on selle mõjud ja mida me teeme, et seda likvideerida. Need on minu hinnangul ainsad vahendid, mis meie käsutuses on. Ma julgen arvata, et läbi sellise suhtluse avalikkusega me mõistame teineteist paremini."