USA presidendi Donald Trumpi valitsuse kavandatud muudatuste kohaselt ei tohiks välismaalased Ameerika Ühendriikides üliõpilasviisaga viibida kauem kui neli aastat. Välismaa ajakirjanike viibimisaeg oleks piiratud 240 päevaga, kuigi vajadusel saaksid nad taotleda veel 240 päeva võrra pikendust. Meediainimestele suunatud uutes reeglites oleks ainus erand Hiina ajakirjanikel, kes saaksid vaid 90 päeva Ameerikas viibida.

USA on seni väljastanud viisasid arvestades üliõpilase haridusprogrammi. Ajakirjanikele väljastati viisad kuni tööülesande täitmise lõpuni. Ükski mitteimmigrandi viisa ei kehti Ameerikas kauem kui 10 aastat.

Trumpi sisejulgeolekuministeerium väitis, et määramata arv välismaalasi pikendab oma õpinguid teadmata ajaks, et nad saaksid jääda igavesti USA üliõpilasteks.

"Liiga kaua on varasemad valitsused lubanud välisüliõpilastel ja teistel viisaomanikel praktiliselt lõputult USA-s viibida, tekitades riske julgeolekule, minnes maksma maksumaksjatele lugematuid summasid ja pannes USA kodanikud ebasoodsasse olukorda," teatas ministeerium kolmapäeval pressiteates.

Ministeerium ei selgitanud, kuidas on USA kodanikud ja maksumaksjad kannatanud rahvusvaheliste üliõpilaste tõttu, kes kaubandusministeeriumi statistika kohaselt panustasid 2023. aastal USA majandusse üle 50 miljardi dollari.

Ameerika Ühendriigid võtsid 2023.–2024. õppeaastal vastu üle 1,1 miljoni rahvusvahelise üliõpilase, rohkem kui ükski teine ​​riik, pakkudes olulist tuluallikat, kuna välismaalased maksavad üldiselt ilma soodustusteta täisõppemaksu.

USA ülikoolide juhte esindav organisatsioon mõistis valitsuse otsuse hukka, öeldes, et tegu on tarbetu bürokraatliku takistusega, mis sekkub akadeemilisse protsessi ja võib heidutada potentsiaalseid üliõpilasi, kes muidu panustaksid teadustöösse ja töökohtade loomisesse.

"See kavandatav reegel saadab andekatele inimestele kogu maailmas sõnumi, et nende panust Ameerika Ühendriikides ei hinnata," ütles kõrghariduse ja immigratsiooni liidu president ja tegevjuht Miriam Feldblum.

"See ei kahjusta mitte ainult rahvusvahelisi tudengeid, vaid nõrgestab ka USA kõrgkoolide ja ülikoolide võimet meelitada ligi tipptalente, vähendades meie globaalset konkurentsivõimet," lisas Feldblum.