Oluline Ukraina sõjas kolmapäeval, 3. septembril kell 21.00:

- Trump lubas Putiniga lähipäevil rääkida;

- Zelenski lubas rääkida Trumpiga Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamisest;

- Putin pakkus Zelenskile kohtumist Moskvas;

- Sõbiha lükkas Putini ettepaneku tagasi;

- Balti ja Põhjamaade juhid kinnitasid jäägitut toetust Ukrainale;

- Lääne-Ukrainat tabas Vene õhurünnak;

- Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 122 lahingut;

- Merz: Putin on sõjakurjategija;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 780 sõdurit.

Trump lubas Putiniga lähipäevil rääkida

USA president Donald Trump ütles kolmapäeval, et kavatseb Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga lähipäevil Ukraina sõja lõpetamise üle rääkida.

Pärast Putiniga eelmisel kuul Alaskal toimunud suurejoonelist kohtumist on Trump oma eesmärgi – lahingutegevuse peatamise – suunas vähe edu saavutanud. "Ma räägin temaga järgmise paari päeva jooksul ja saan täpselt teada, mis toimub," ütles Trump.

Samas on möödunud juba Alaska kohtumisel antud kaks nädalat Putinile rahu kehtestamiseks Ukrainas, mille järel Trump lubas tegutseda, kuid ei ole siiani ühtegi sammu astunud.

Putin pakkus Zelenskile kohtumist Moskvas

Kui Ukraina president Volodõmõr Zelenski on kohtumiseks valmis, tulgu Moskvasse, ütles Vene režiimi juht Vladimir Putin kolmapäeval.

"(USA president) Donald (Trump) palus mul võimaluse korral selline kohtumine korraldada. Ma ütlesin – jah, see on võimalik. Lõppude lõpuks, kui Zelenski on valmis, las ta tuleb Moskvasse – selline kohtumine toimub," ütles Putin ajakirjanikele oma Hiina-visiiti kokku võtval pressikonverentsil.

Putini sõnul näeb Kreml Trumpi administratsiooni siirast soovi leida Ukraina suhtes vastuvõetav lahendus. "Tunneli lõpus on valgus," lisas ta.

Ta rõhutas samas, et kui Ukraina küsimuses ei jõuta kokkuleppele, siis saavutab Venemaa oma eesmärgid sõjalisel teel.

Putini väitel tungivad Vene üksused Ukrainas edasi kõigil suundadel.

Vene režiimi juht väitis, et Ukraina üksused ei suuda korraldada suuremahulisi pealetungioperatsioone, vaid hoiavad ainult kaitseliine.

Ta väitis, et Ukraina reservid vähenevad ning lahinguüksused on mehitatud ainult 47–48-protsendiliselt.

Ta kinnitas taas, et julgeolekutagatised Ukrainale ei saa tulla Venemaa arvelt.

"Ma olen nõus nendega, kes leiavad, et igal riigil on õigus ise valida oma julgeolekutagatiste süsteemi. See kehtib kõikidele riikidele, seal hulgas Ukrainale."

"Kuid see tähendab ka, et ühe riigi julgeolekut ei saa tagada teise riigi, antud juhul Venemaa Föderatsiooni julgeoleku arvelt," lisas ta.

Sõbiha lükkas Putini ettepaneku tagasi

Ukraina välisminister Andri Sõbiha ütles kolmapäeval kommentaariks Vene režiimi juhi Vladimir Putini avaldusele väidetavast valmisolekust kohtuda Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Moskvas, et Kremli liider jätkab kõigi lollitamist, esitades ilmselgelt vastuvõetamatuid ettepanekuid.

"Vähemalt seitse riiki on praegu valmis võõrustama Ukraina ja Venemaa liidrite kohtumist, et teha lõpp sõjale. Austria, Püha Tool, Šveits, Türgi ja kolm Pärsia lahe riiki," kirjutas Sõbiha sotsiaalmeediaplatvormil X.

Ta rõhutas, et need on tõsised ettepanekud ja president Zelenski on selliseks kohtumiseks igal ajal valmis.

"Putin jätkab aga kõigi lollitamist, esitades ilmselgelt vastuvõetamatuid ettepanekuid. Ainult suurenenud surve saab sundida Venemaad lõpuks rahuprotsessi tõsiselt võtma," lisas Sõbiha.

Zelenski lubas rääkida Trumpiga Venemaa-vastaste sanktsioonide karmistamisest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et kavatseb peagi rääkida USA presidendi Donald Trumpiga surve suurendamisest Venemaale uute sanktsioonide kehtestamise kaudu.

Trump on alates oma teise ametiaja algusest hoidunud Venemaa või tema liitlaste vastu suunatud sanktsioonide kehtestamisest seoses Ukraina sõjaga. Kuigi Trump ähvardas varem kehtestada Venemaa naftat ostvatele riikidele karmid teisesed tollid, on Washington seni rakendanud 25-protsendilisi tolle ainult India suhtes.

Kolmapäeval peetud ühisel pressikonverentsil Taani peaministri Mette Frederikseniga avaldas Zelenski lootust, et rangemad sanktsioonid sunnivad Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinit kalduma diplomaatia poole, sealhulgas kaaluma võimalikke tipptasemel kõnelusi, mida Kreml on korduvalt vältinud.

Ukraina president viitas, et Trump lubas Alaska kohtumise järel vastata Venemaa kõnelustest kõrvalehiilimisele mõne nädala jooksul ja Zelenski ütles, et kavatseb Trumpiga lähipäevil rääkida, et selgitada USA seisukohta. Zelenski lükkas tagasi Venemaale territoriaalsete järeleandmiste tegemise, hoiatades, et Putinit ei saa usaldada ühegi lepingu allkirjastamisel.

"Kui keegi toetab seda hullumeelset ideed, kes saab garanteerida, et Putin (sõda) ei jätka? Keegi ei saa garantiisid anda," ütles Zelenski.

Ta märkis, et isegi pärast aastaid kestnud võitlust ei ole Venemaa väed suutnud täielikult oma kontrolli alla saada Donetski oblastit, kus on käinud lahingud alates 2014. aastast.

"Donetskist on saanud meie kaitseliini väga võimas osa," ütles Zelenski, väites, et Venemaa on selles piirkonnas kaotanud üle 100 000 sõduri.

"Nelja aasta jooksul pole (Putin) suutnud okupeerida isegi 30 protsenti ühest piirkonnast," lisas ta. "Kui ta tahab kaugemale minna, võtab see tal aastaid – ja mitte ainult aega, vaid ka miljoneid sõdureid."

Putin on avalikult nõudnud, et Ukraina loobuks oma soovist NATO liikmeks saada ja viiks väed Ida-Donbassist – mis koosneb osaliselt okupeeritud Donetski oblastist ja peaaegu täielikult okupeeritud Luhanski oblastist – välja rahulepingu eeltingimusena. Selle kohaselt tuleks mitu Ukraina kontrolli all olevat suurt linna Venemaale üle anda.

Zelenski on korduvalt tagasi lükanud Venemaa okupatsiooni ametliku tunnustamise või veel mõne territooriumi loovutamise ning nõudnud rahuläbirääkimiste eeltingimusena täielikku relvarahu.

Vene väed liikusid suvel Donetski oblastis edasi, koondades oma peamised jõupingutused Pokrovski ja Kostjantõnivka linnade ümber. Ometi ei suutnud Venemaa oma positsioone kindlustada ega saavutada märkimisväärset territoriaalset võitu.

Balti ja Põhjamaade juhid kinnitasid jäägitut toetust Ukrainale

Balti ja Põhjala riikide (NB8) peaministrid ning riigipead kinnitasid kolmapäeval Kopenhaagenis tehtud ühisavalduses jäägitut toetust Ukraina suveräänsusele, iseseisvusele ja territoriaalsele terviklikkusele.

Samuti rõhutati pühendumist Ukrainale mõeldud sõjalise abi suurendamisel ja julgeolekugarantiide pakkumisel.

"Venemaa ei ole näidanud soovi ega astunud samme relvarahu saavutamiseks. Jätkuvalt leiab Venemaa ettekäändeid viivitamiseks, eskaleerides samal ajal oma jõhkrat ja valimatut vägivalda," seisis avalduses. Sealjuures toodi välja, et Ukraina vajab kiiresti lisaabi nii relvade, laskemoona kui õhutõrjesüsteemide tarnimisega. Samuti peab Kopenhaagenis kohtunud liidrite sõnul kasvama suve Venemaale.

"Oleme pühendunud jätkusuutlike julgeolekugarantiide raamistiku väljatöötamisele, mis on välja töötatud tihedas koostöös Ameerika Ühendriikide ning meie Euroopa ja teiste partneritega," lisati veel. "Venemaal ei ole vetoõigust Ukraina teekonnal Euroopa Liitu ja NATO-sse."

Lääne-Ukrainat tabas Vene õhurünnak

Venemaa ründas ööl vastu kolmapäeva Ukrainat droonidega, agressorriigi rünnaku alla jäid ka riigi lääneosas asuvad piirkonnad. 

Läänepoolsetes Kaluši, Hmelnõtski ja Rivne linnades oli kuulda plahvatusi. Väljaande The Kyiv Independent teatel töötas õhutõrje ka Lvivis.

Ukraina võimud teatasid hiljem, et vigastada sai viis inimest. Viis inimest sai viga Kirovohradi oblasti Znamjanka linnas. Kohalike ametnike sõnul purustasid Venemaa droonid 17 elumaja.

Mujal Ukrainas põhjustas Kiievi lähedal Võšhorodi linna kohal alla tulistatud droon elumajas tulekahju, ütles Kiievi oblasti kuberner Mõkola Kalašnõk.

Ukraina võimud teatasid reede hommikul, et Venemaa ründas riiki ligi 500 drooni ja raketiga.

Õhuvägi teatas, et kolm raketti ja 69 ründedrooni tabasid sihtmärke 14 asukohas ning allatulistatud rusud kukkusid alla veel 14 asukohas.

Ukrainas toimus viimase ööpäeva jooksul 122 lahingut

Ukraina relvajõudude teatel registreeriti rindel viimase ööpäeva jooksul 122 kokkupõrget, kõige tulisem on olukord Pokrovski suunal.

Lõmani suunas ründas Vene armee 15 korda, Pokrovski suunal toimus viimase ööpäeva jooksul 23 vaenlase rünnakut. Venemaa on aktiivne ka Kupjanski ja Toretski piirkonnas. Toretskis ründas Vene armee 12 korda, Kupjanskis toimus kuus rünnakut, vahendas Ukrainska Pravda.

Merz: Putin on sõjakurjategija

Saksamaa kantsler Friedrich Merz kritiseeris Venemaa diktaatorit Vladimir Putinit, nimetades usutluses telekanalile Sat.1 Kremli pealikku sõjakurjategijaks, vahendas kolmapäeval portaal Unian.

"Ta  on sõjakurjategija. Tõenäoliselt meie aja kõige tõsisem sõjakurjategija, keda me nüüd suures mastaabis näeme," ütles Merz.

Kantsler lisas, et Saksamaa ja kogu Euroopa peavad mõistma, kuidas sõjaroimaritega toime tulla.

"Siin pole kompromissidele ruumi," rõhutas Merz.

Merz lisas, et Venemaa püüab mõjutada ka avalikku arvamust Saksamaa kodanike seas, sealhulgas sotsiaalvõrgustike kaudu.

Ka USA president Donald Trump ütles teisipäeval, et on Putinis sügavalt pettunud, kuna pärast Alaska tippkohtumist ei ole õnnestunud Ukraina rahulepet saavutada.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 780 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 084 570 (võrdlus eelmise päevaga +780);

- tankid 11157 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 23 237 (+4);

- suurtükisüsteemid 32 342 (+41);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1477 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1213 (+0);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 341 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 55 784 (+338);

- tiibraketid 3664 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 60 600 (+112);

- eritehnika 3956 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.