Coopi tegevjuht Rainer Rohtla ütles teisipäeval ETV saates "Impulss", et kuna 24 protsenti toiduhinnast moodustab käibemaks, ei saa öelda, et käibemaksu langetamine kuidagi toidu hinda alla ei too.

"Omalt poolt ma lisaks  juurde ja võiks vaadata kõikidele Eesti inimestele südamega silma ja öelda, et kui valitsus otsustab käibemaksu toidul langetada, siis see hind langeb ka kaupluses selle võrra, mida nad käibemaksu langetavad," lausus Rohtla.

"Seda on kõik suuremad kaubandusketid välja öelnud kohtumisel eelmise regionaalministriga, kus ei olnud kohal Grossi toidukaupu ja Maximat. Ülejäänud Eesti suurimad kõik olid," lisas ta.

"Ja võttes arvesse seda konkurentsi, mis täna on, me kakleme iga päev ühe sendi pärast, kas kilepiim on 59 või 60 senti poes, millele juba makstakse 20 senti peale iga kilepaki pealt, mis inimene poest välja viib, siis arvata sellises olukorras, et langetame 10 protsenti käibemaksu ja hinnad ei muutu, see on ebareaalne. Kui üks kett toob hindasid allapoole, siis kõik jooksevad järgi, sest muidu see kett on Eesti inimesi täis ja teised on tühjad," rääkis Rohtla.

Ka Prisma kommunikatsioonijuht Kertu Kärk kinnitas, et käibemaksu langetus jõuaks hindadesse.

"Me oleme mitu korda seda välja öelnud, et sellisel juhul me käituksime läbipaistvalt ja kogu see hinnalangetus, mis siis käibemaksu arvelt tuleks, avalduks ka hindades," ütles Prisma kommunikatsioonijuht Kertu Kärk.

"Meie oleme väga selle poolt, et toiduainete käibemaksu langetada, sest me näeme, et klientidel on väga keerulised ajad ja pidevad maksutõusud ei suurenda seda kindlustunnet. Me tahaksime eeskuju võtta Põhjamaadest. Näiteks Soomes on toidule käibemaks märksa soodsam ja teistes riikides ka. Me ei näe põhjust, miks meie peame olema just nende kõrgete käibemaksuga riikide esirinnas," kommenteeris Kärk.

Maxima kommunikatsioonijuht Janika Jaago ütles, et Maxima kavatseb lähtuda seadustest ja riiklikest ettekirjutustest. "Kui käibemaks muutub, siis vastavalt sellele me ka reageerime," ütles Jaago.

"See, et me nüüd oleme meeletult ahned ja raha kokku korjame, see ei vasta tegelikult tõele. On kummaline, et sellised jutud ja spekulatsioonid liiguvad," lausus Jaago.

Jaago rõhutas, et hinnatõusud ei alga kaupmehe enda suvast. "See ikkagi ju sünnib sellest, kui tuleb tarnija, kes tuleb kaupmehe juurde ostuhinna tõusu taotlusega. Siis ühel hetkel on ka kaupmehel käed seotud. Teataval määral on võimalik läbi rääkida, jõuda võib-olla kokkuleppele, et ei tõuse hinnad sellises ulatuses, tõusevad aeglasemalt. Aga see alge on ju ikkagi mujal, kaupmees on lihtsalt viimane lüli selles ahelas," rääkis Jaago.

Rimi kommunikatsioonijuht Teet Koljal rõhutas, et Rimi tegevjuht on seda korduvalt öelnud. "Kui riik otsustab langetada toiduainete käibemaksu või osa toiduainete käibemaksu, siis nende toodete hinnalangus samavõrra jõuab meie riiulitele. Me oleme seda korduvalt välja öelnud," ütles Koljal.

Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson ütles, et käibemaksu langetamise eiramine kaupmeeste poolt oleks liiga riskantne.

"Seda, et keegi läheb selle arvelt kasumit parandama, maksab kindlasti valusalt kätte. See hirm on põhjendamatu," ütles Anderson.

"Kaupmees, kes ei muuda hindasid ja võtab selle käibemaksu vahe enda kasumisse, siis ma arvan, et seda tabab turul üsna karm saatus," lisas ta.

Ta rõhutas, et 98 protsendi toiduartiklite pealt on võimalik käibemaksu muudatuse mõju üks ühele välja mõõta.

Samas osutas Anderson asjaolule, et kuna hinnatõus nelja aasta jooksul on olnud umbes 55 protsenti, siis inimesed ei pruugi kümneprotsendilise hinnalanguse mõju poodides hästi tunda. "Kliendil ei teki sellist taju, et nüüd on toit seal, kus ta oli 2021. aastal," sõnas Anderson.

Nädal aega tagasi andis rahvaalgatuse toidukaupadele kehtiva käibemaksumäära vähendamiseks eestvedaja Jana Guzanova riigikogu esimehele Lauri Hussarile üle algatuse koos seda toetanud ligi 100 000 inimese allkirjaga.

Rahvaalgatus kogus rekordilise toetuse: 30. juunil üles pandud petitsioon saavutas 11. augustiks 98 580 allkirja. Selle sisu on ettepanek kehtestada Eestis kõikidele toidukaupadele soodustatud käibemaksumäär kümme protsenti, järgides enamiku Euroopa Liidu riikide praktikat.

Lidl Eesti kommunikatsioonispetsialist Kaspar Kütt ütles, et loomulikult moodustab käibemaks olulise osa toidu lõpphinnast.

"Kui valitsus otsustab langetada toiduainete käibemaksu, siis kajastub see Lidli hindades," sõnas Kütt.

Kütt rääkis, et Lidl on astunud veel sammu edasi ning sel aastal, kui Eestis tõusis käibemaks 24 protsendini, säilitas kauplusekett juulikuu jooksul endise käibemaksuga hinnad. "Selle otsusega hoidsid Lidl Eesti kliendid kombineeritult kokku 300 000 eurot."

"Rahvusvahelise jaeketina, kes tegutseb enamikel Euroopa turgudel, näeme näiteid Poolast, Saksamaalt ja Lätist, kus madalamal käibemaksul on selge mõju toote lõpphinnale. Omame pikaajalist kogemust erinevatelt turgudelt ja Lidl on kõikjal kinni pidanud lubadusest käibemaksu alandused hindadesse üle kanda," lausus ta.