"Meie huvides on, et ka Läti ja Leedu saaksid tugevamaks ning see oli algusest peale selle programmi eesmärk, et HIMARS-ite üksus tuleb siia, et õpetada meie inimesed välja, kuniks me oma HIMARS-id saame. Nüüd on see tehtud, nad on jäänud siia isegi pikemaks, kui algul planeeritud. Nüüd nad liiguvad edasi Leetu, tegema sama asja. Kui HIMARS-id liiguvad Leetu, siis meile siia Eestisse liigub Ameerika armee tankiüksus," rääkis Pevkur reedel ERR-ile. "Iseenesest üks üksus vahetub teisega ja võiks isegi öelda, et soomusjõudu tuleb ju juurde," lisas ta.

Kaitseministri sõnul ei saa veel öelda, kui suur siia saabuv tankiüksus on, aga see selgub septembri jooksul, kui üksus kohale on jõudnud.

Eesti ostetud kuus HIMARS-i kompleksi jõudsid Eestisse tänavu aprillis.

USA abi peatamine pole veel kindel

Kommenteerides väljaandes Financial Times neljapäeval avaldatud väidet, et USA hakkab lõpetama julgeolekuabiprogramme Euroopa riikidele, mis paiknevad Venemaa piiril, ütles Pevkur, et Eestil on olnud Ameerika Ühendriikide eri administratsioonidega väga hea koostöö, mille väljenduseks on Balti julgeoleku initsiatiiv (BSI) ja välisabiprogramm FMF, mis on olnud toeks Eesti kaitseväe ülesehitamisel. Nende abil on Eesti soetanud HIMARS-eid, tankitõrjerakette Javelin ja mitmesugust elektroonilist kübervõimet, millega Eesti kaitsevägi on tugevamaks saanud.

Samas tõdes Pevkur, et selle abi maht pole Eesti suurenenud kaitsekulude juures enam määrava tähtsusega ning viitas sellele, et abi peatamisel on otsustav sõna USA kongressil.

"Kui me vaatame seda mahtu, eriti enda riigieelarve kasvu [valguses], siis kogu see abi jääb sinna alla viie protsendi – et see ei ole väga suure mõjuga. Rohkem on tal sümboolne väärtus, et me teeme Ameerika Ühendriikidega asju koos. Kolmandaks tuleb muidugi ära öelda, et see otsus on ikkagi kongressi teha – nii senat kui esindajatekoda peavad lõpliku otsuse tegema. Kui administratsioon selle ettepaneku teeb, siis tuleb ikkagi [kongressi otsus] ära oodata ja kongressis on olnud üldiselt nii Balti riikidele kui nendele välisabiprogrammidele üsna tugev toetus," rääkis kaitseminister. "Aga jällegi, ei taha ennustada," lisas ta.

Pevkur rõhutas ka, et need tegevused, mis Eesti on koos USA-ga planeerinud, jätkuvad ka praegu teadaoleva informatsiooni pinnalt ning abiprogrammid kestavad veel aasta.

"Ja eks siis näis, meie oleme oma kaitseministeeriumi arengukava ja kaitseväe investeeringud ära planeerinud ja nagu väga suurt drastilist muutust ei tule. Pigem on sõnum rohkem poliitiline," tõdes ta.

Küsimusele, kas ta näeb USA presidendi otsusel mõju Eesti kaitsevõimele, vastas minister: "Nagu ma ütlesin, sõjaliselt me saame hakkama. Need investeeringud, mille meie oleme planeerinud, otsus viie protsendi panemiseks riigikaitsesse, aitavad kenasti meil toime tulla."

"Aga loomulikult, kui on võimalik kusagil täiendavalt riigikaitsesse raha saada, sõltumata sellest, kas on Ameerika Ühendriigid või meil on olemas ka NATO investeeringute programm või midagi muud, siis see aitab täiendavalt meie enda kaitsevõimet tugevdada ja eks seda nii tulebki võtta, et kui on kuskilt välisabi võimalik saada, me loomulikult oleme seda alati kasutanud," märkis Pevkur.

Üldine Ameerika Ühendriikide julgeolekuabi erinevateks kaitseprojektideks Eestile kolmekordistus aastatel 2022–2024 võrreldes eelnenud kolme aastaga (2019–2021) – umbes 122 miljonilt dollarilt 430 miljoni dollarini. Seda toetust on kasutatud näiteks suurekaliibrilise laskemoona varude täiendamiseks, sidevõime parandamiseks, õhuseire tõhustamiseks ja öise lahingutegevuse võime arendamiseks.