Kaitseminister Hanno Pevkur andis kolmapäeval ülevaate äsja valminud kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavast, mis määratleb, milliseid võimearendusi Eesti järgneval neljal aastal teeb.

2026. aasta riigikaitse-eelarve on suurusjärgus 2,4 miljardit eurot. Eelarve kogumaht on nelja aasta jooksul üle 10 miljardi euro.

Eelarvest moodustavad hanked 37 protsenti, laskemoon 25 protsenti, tööjõukulud 14 protsenti, tegevuskulud 13 protsenti, luure ja eelhoiatus 3 protsenti, toetus kaitseliidule 3 protsenti ning taristu investeeringud 5 protsenti.

Kava järgi on 2029. aastaks Eesti loonud koos liitlastega usutava heidutuse ning riigil on muutustele avatud kaitsevägi, mis suudab kaitsetööstuse toel vastast mõjutada juba enne Eesti territooriumile jõudmist.

Kaitseväe tulevikumudel näeb ette paremat olukorrateadlikkust, kaasaegsemat relvastust, rohkem laskemoona ning ka rohkem tegevväelasi ja nüüdisaegsemat väljaõpet.

"Kui vaadata puhtalt tulejõu vaatest, siis meil on kõikides väeliikides suured arendused. Meie tulejõud muutub suuremaks, sügavamaks – me ulatume vastast kaugemalt mõjutama. Meil on ka palju parem olukorrateadlikkus. See tähendab seda, et meie silmad, kõrvad, muu luureinfo kogumine on hoopis teisel tasemel," lausus Pevkur.

Kaitseminister rõhutas, et uute võimete arendamine nõuab rohkem tegevväelasi ja muutusi väljaõppes.

"Selle visiooni, mida kaitseväe juhataja on kirjeldanud kui "Võiduks valmis kaitsevägi", ellurakendamine on järgnevatel aastatel kaitseministeeriumi valitsemisala ja meie partnerite ülesanne," märkis Pevkur.

Eesti tulejõud hakkab ulatuma kaugemale kui 300 kilomeetrit

Riik paneb rõhku vastase mõjutamisele enne Eesti territooriumile jõudmist.

Kava järgi hakkab Eesti tulejõud ulatuma kaugemale kui 300 kilomeetrit.

Juba kasutusel olevatel CV90-lahingumasinatel on kolmekilomeetrine laskeulatus, tankitõrjerelvad (Javelin ja Spike) ulatuvad kuue kilomeetri kaugusele, õhuründemoon ulatub üle 40 kilomeetri.

"Kaudtulesüsteeme tuleb juurde. Tuleb juurde nii K9-id kui Caesareid – nii ratastel kui roomikutel. Me oleme juba saanud endale erinevat tüüpi õhuründemoona, mis ulatub 40 kilomeetrist kaugemale. See on täppismoon, ingliskeelse nimetusega loitering," ütles Pevkur.

"Meie uued arendused – HIMARS on juba pooles mahus kohal. Tahaksime suurendada HIMARS-ite mahtu kahekordseks. Ja sinna juurde soetada veel täiendavaid pikamaasüsteeme. Vaatame tõsiselt ka Eesti enda tootmise ja tiibrakettide otsa, mis annaksid meile süvaulatust veelgi kaugemal," rääkis Pevkur.

Mitmekihilise õhukaitse arendamiseks luuakse brigaad

Kaitsevägi loob kihilise õhukaitse väljaarendamiseks õhukaitsebrigaadi.

"Eraldi õhuväebrigaadi all saavad olema keskmaatõrjesüsteemid, mida me soetame ka juurde. Meie kokkulepe Diehl Defence'iga ja Iris T-ga on uuendatud," lisas ta.

Lühimaa õhukaitsesüsteemid saavad olulises mahus täiendust, riik soetab juurde õhutõrjesüsteeme Piorun, kuid täiendust saavad ka muud süsteemid, märkis Pevkur.

Riik on alustanud ka ballistilise raketikaitse turu-uuringuga.

Pevkur rõhutas, et teatud võimete arendamiseks, mis ulatuvad kaugemale kui neli aastat, on vaja teha eelotsus.

"See puudutab eelkõige ballistilist õhukaitset, laevade väljavahetamist ja lahingmasinaid, mis on scout'ide käsutuses ehk praeguseid CV90, mis on jõudnud elukaare lõpuni. Nende väljavahetamine osalt liigub neljast aastast kaugemale ja me tegime eelotsuseid, mis ulatuvad neljast aastast kaugemale," selgitas kaitseminister.

Maaväe arendamisel on rõhk juhtimissüsteemidel ja droonidel

Maaväe arendamisel on rõhk varjatud juhtimissüsteemidel ning droonivõimekusel.

Areng tuleb väga suur võimetes, mida silmaga ei näha ei ole, märkis kaitseminister.

"Need on juhtimissüsteemid. Need on toetusfunktsioonid. Need on seotud hukukindlusega. Vastasel ei ole väga keeruline teada, kus on kaitseväe peastaap, küll aga peab olema vastasel keeruline teada, kus on meie teisesed asukohad – erinevad liikuvad juhtimispunktid," lausus Pevkur.

"Need on arendused, mida me väga palju paraadidel ei näe. Ei näe sidelahendusi, sihtimissüsteeme ega lahinguvälja juhtimissüsteeme. Need on kõik need arendused, mis aitavad kaitseväel olla valmis igasuguse ohu tõrjumiseks," lisas ta.

Droonivõime arendamise maht on nelja aasta jooksul suurusjärgus 150 miljonit eurot. Raamlepingute mahud on aga veelgi suuremad – näiteks ainuüksi loitering-droonide maht on 300 miljonit eurot, märkis Pevkur.

Mehitamata lennuvahendite üksused integreeritakse brigaadide ja maakaitseüksuste koosseisu.

Samuti loob kaitsevägi suurtükiväerügemendi ja alustab CV90-lahingumasinate väljavahetamist. Praegu kasutusel olevad CV90-lahingumasinad on kavas konserveerida ja varus hoida.

Merevägi vahetab patrull-laevad välja

Mereväe osas on plaan olemasolevate miinijahtijate eluiga pikendada. Kolm praegu kasutusel olevat miinijahtijat peaksid jääma kasutusele circa 2040. aastani. Laevade renoveerimine peaks toimuma 2027. aastal.

Patrull-laevade väljavahetamine algab PPA-lt üle tulnud Pikkeriga. "Eesmärk on minna hankesse nii kiiresti kui võimalik ja see väljavahetusprotsess nelja-viie aastaga ka lõpule viia," märkis Pevkur.

Väekaitsekaatrid tulevad oluliselt kiiremini, rõhutas kaitseminister. "Kuidas täpselt hankes tarneaeg saab olema – ma loodan, et järgmine aasta on juba kohal," lisas ta.

Kavas on soetada juurde ka laevatõrjerakette ja meremiine.

"Ja loomulikult ka mereseire – rannakaldakaitseradarid, mille me välja vahetame, annavad meile palju parema mereväe teadlikkuse pildi," ütles Pevkur.

Tegevväelaste hulk peaks 2030. aastaks jõudma 4400 teenistujani

Kaitseväe juhataja eelduse järgi peaks tegevteenistujate hulk jõudma 2030. aastaks 4400 tegevväelaseni.

"See on väga ambitsioonikas eesmärk. Ülisuurt tähelepanu vajav. Kuidas me sinna jõuame? Me jõuame sinna läbi akadeemiasse vastuvõtu suurendamise. Juba sel aastal võtame kaitseväeakadeemiasse 90 asemel vastu 150 [õppurit]," ütles Pevkur.

Samuti tekib ajateenijatel võimalus asuda pärast sõduri baaskursuse läbimist kohe kaitseväeakadeemiasse.

Õppustel osalevate reservväelaste toetused suurenesid juba lähtuvalt tarbijahinnaindeksi muutusest ning alates järgmisest aastast tõusevad ka ajateenijate toetused.

Tegevväelaste teenistuses hoidmiseks hakkab riik maksma tasusid teenistusaastate eest.

"Eelkõige on seal olukord kriitiline majorist alates. Nii ametikohad kui auastmed – nende vastavus peab olema selgelt kooskõlas," lisas Pevkur.

Tegevteenistusse sisenemise kohapealt on olukord kriitiline.

"Need sisenemise numbrid olid väga madalad ja seetõttu kaitseväe juhataja selgelt ütles, et kui me soovime saada endale tegevteenistusse inimesi juurde, siis see sisenemise lävend peab olema selline, kus noor inimene on üldse valmis riiki tulema teenima," ütles Pevkur.

Kaitseliidu rahastus suureneb oluliselt

Kaitseliidu rahastamise kogunumber kasvab nelja aastaga circa 75 miljonit ehk ligi 315 miljoni euroni.

"Igal inimesel, kes on otsustanud oma vabatahtlikku aega, vabatahtlikku tegevust panustada Eesti riigi kaitsesse, neil peab olema teadmine, et neil on olemas kogu varustus, mis nad vajavad. Neil on olemas kohad, kus koguneda. Seetõttu malevahooned, mis on väga halvas seisus – eelkõige Järva, Rapla – lähevad kiiremas korras töösse. Samamoodi on ettevalmistused siis ka Põlva, Võru ja Tartuga," rääkis kaitseminister.

Samuti suunab riik rohkem raha lasketiirudesse, et inimestel oleks paremini võimalik relvaväljaõpet saada ja vajadusel relva omada.

Riik toetab ka kaitseliidu noorliikmete välitegevuse varustuse ostu.

"Nii noorkotkad kui kodutütred – nende organisatsioonide areng on meile ülioluline. Noorkotkastest me eeldame, et nende liikmetest väga suur ja valdav enamus tuleb vabatahtlikult ajateenistusse," märkis Pevkur.

Plaan on tuua ka koolidesse drooniõpe.

"Noorte osas tooksin välja veel ikkagi ka selle, mida me koalitsioonileppes kokku leppisime ehk drooniõppe koolidesse. Meie oleme valmis siis seda rahastama ja loomulikult omalt poolt siis nii kaitseliit, kaitsevägi koos erinevate ekspertidega ja haridusministeeriumiga saab vaadata seda, kuidas see siis kõik jõuab ka reaalselt koolidesse," sõnas kaitseminister.

Riik hangib planeeritud lisamoona viie aastaga

Alates Ukraina täiemahulise sõja algusest jõuavad investeeringud moona hankimiseks viie miljardi euroni. Muuhulgas hangitakse moona uutele võimetele ja vastase mõjutamiseks tema territooriumil ning õhukaitse tugevdamiseks.

Senise seitsme aasta asemel hangib riik planeeritud laskemoona viie aastaga.

"See viis miljardit, mis on aastatel 2022 kuni 2029 minemas laskemoona, ja need lisasummad on andnud meile võimaluse, et me toome laskemoona hankeid varasemaks. Meil on väga suur osa laskemoona hangetest tegelikult juba läbi viidud. Me oleme läinud ka lepingutesse," rääkis Pevkur.

"Sammud, mis on vabariigi valitsus teinud juba alates 2022. aastast, kui laiamahuline sõda Ukrainas algas, on olnud üliõiged. Kõik tugevduspaketid, mis on laskemoona sisaldanud, on andnud võimaluse meile enne turu ülekuumenemist minna lepingutesse. Ma arvan, et me oleme saanud väga-väga head lepingud ja meil on väga täpne arvestus, millised lepingud on sõlmimisel, millised lepingud on juba siis sõlmitud, millal on tarned ja millal siis reaalselt moon Eestisse kohale jõuab," ütles kaitseminister.

Pevkur lisas, et laskemoona Eestisse toomine eeldab laskemoonahoidlaid, kuhu riik investeerib väga suure summa.

Taristu arendamisel on rõhk Balti kaitsevööndil

Taristu arendamise eelarve maht on suurusjärgus 470 miljonit eurot.

Riigil on kavas arendada Balti kaitsevööndit, linnakute taristut, moonahoidlaid ja ehitada valmis Narva linnak.

Planeeritakse ja vajadusel luuakse ka korpusetasandi eesmine juhtimispunkt.

"Me oleme ära broneerinud endale vahendid arengukavas selleks, et kui Saksa-Hollandi korpus soovib eesmise juhtimispunkti tuua Eestisse, siis selleks on olemas asukoht. Meie eelistatud asukoht on Pärnus. Pärnu linnaga me oleme siin tihedas kontaktis ja me oleme need maad palunud linnal broneerida," rääkis Pevkur. "Kui see otsus tuleb, siis me oleme kohe valmis ka selle eesmise juhtimispunkti valmis ehitama."

Jätkub ka Nursipalu harjutusvälja ja Reedo linnaku arendamine.

Kaitsetööstuspark

Kaitsetööstuse ja innovatsiooni arendamise maht on 50 miljonit eurot.

"Me loome eraldi innovatsiooni ja tulevikuvõime väejuhatuse, mille ülesandeks saabki olema teatud määral ka riskide võtmine, testimine. Olla valmis selleks, et kõik ei lähe võibolla nii edukalt lõpuks väevõimesse, kui nad algselt on pakutud tööstuse poolt," rääkis Pevkur.

Kaitsetööstuspargi puhul on läbirääkimised ettevõtetega toimunud ning sõelale on jäänud kaheksa ettevõtet, kellele riik teeb vastupakkumise.