Oluline Ukraina sõjas teisipäeval 9. septembril kell 20.39:

- Ukraina viis väidetavalt rivist välja Pensas asuvad kütusetrassid;

- Ukraina tegi õhurünnaku okupeeritud Donetskile;

- Venemaa rünnakutes hukkus viimase ööpäevaga seitse ja sai viga 23 inimest;

- Saksamaa toetab Ukrainat kaugmaadroonidega;

- Ukraina ründas Venemaal Vladimiri oblastis asuvat pumbajaama;

- The Times: Putin alustas valitsushoone ründamisega Kiievis sõja uut etappi;

- ISW: Venemaa ei suuda Hiina abita säilitada droonide tootmistempot;

- Jermak arutas Rubioga Ukrainale antavaid julgeolekutagatisi;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 950 sõdurit;

Donetski oblastis sai Vene rünnakus surma vähemalt 24 inimest

Venemaa ründas Donetski oblastis Jarova asulas pensioni ootavad inimesi, rünnakus sai surma vähemalt 24 inimest. Vähemalt 19 inimest sai vigastada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et Venemaa andis lennukilt löögi otse inimeste pihta. Rünnak toimus täpselt sel hetkel, kui inimestele jagati kätte pensione. 

Zelenski lisas postitusele videolõigu sündmuspaigalt, kus oli näha laiali paisatud surnukehi ja põlenud kaubikut mänguväljaku lähedal.

Rindest umbes kaheksa kilomeetri kaugusel asuvas Jarovas elas enne täiemahulise sõja algust umbes 1900 inimest.

Saksamaa toetab Ukrainat kaugmaadroonidega

Saksamaa käivitab uue algatuse Ukraina varustamiseks mitme tuhande kaugmaadrooniga, et aidata riigil tõrjuda Venemaa sissetungi, teatas teisipäeval kaitseminister Boris Pistorius.

"Selle algatuse raames sõlmime Ukraina ettevõtetega mitmeid lepinguid, mille koguväärtus ulatub 300 miljoni euroni," ütles Pistorius Londonis toimunud Ukraina liitlaste kohtumisel.

Ukraina viis väidetavalt rivist välja Pensas asuvad kütusetrassid  

Ukraina sõjaväeluure allika väitel viidi esmaspäeval korraldatud plahvatustega rivist välja Pensa linna läbiv gaasijuhe, teatas mitu Ukraina väljaannet teisipäeva lõunal.

Allika sõnul seiskus torujuhtmestiku süsteem pärast vähemalt nelja plahvatust, mis toimusid  varahommikul kella nelja paiku linna Železnodorožnõi rajoonis.

Plahvatuste tagajärjel lakkasid töötamast kaks magistraalgaasitoru, mille läbilaskevõime on kuni kaks miljonit barrelit päevas. Lisaks said allika sõnul samas kohas kahjustada veel kaks piirkondliku gaasijuhtme toru.

Mõni tund pärast plahvatusi teatas kohalik meedia väidetavatest plaanitud õppustest nafta- ja gaasirajatistes koos hädaabi- ja eriteenistuste väljasõiduga. Kohalikel elanikel paluti jääda rahulikuks ja mitte reageerida plahvatuste kohta käivale teabele.

Two major gas pipelines and two regional ones were knocked out in Russia's Penza after explosions — Kyiv Post sources in Ukraine's military intelligence

The pipelines supplied Russian military facilities involved in the war. Authorities later claimed the blasts were part of… pic.twitter.com/oFGulVZBkh

— KyivPost (@KyivPost) September 9, 2025

Sel viisil püüdis vaenlane varjata intsidendi tegelikke põhjuseid, edastasid Ukraina kanalid.

Ukraina luure esindaja märkis, et mõlemad kahjustatud torujuhtmed varustasid kütusega Venemaa sõjaväge.

Ukraina rünnakud Venemaa kütusetaristule on hakanud juba mõju avaldama riigi kütusega varustatusele, põhjustades bensiinipuuduse tõttu järjekordi tanklates.

Ukraina tegi õhurünnaku okupeeritud Donetskile

Ukraina relvajõud korraldasid esmaspäeva õhtul raketi- ja droonirünnaku okupeeritud Donetski linnale, kus sai tabamuse mahajäetud tehas, milles võisid asuda Vene väed.

Esmaspäeva õhtul oli Donetski oblasti ajutiselt okupeeritud asulates kuulda plahvatusi. Vene propagandakanalid kirjutavad droonirünnakust, teatas Ukraina väljaanne LIGA.net. 

See vahendas ka Donetski okupatsioonivõimude juhi Aleksei Kulemzini teadet linnas kostuvatest plahvatustest ja droonirünnakutest. Kulemzini väitel sai rünnaku tagajärjel kahjustati ühe elumaja ja kooli aknad, kuid ta ei teatanud ühestki ohvrist.

Propagandakanal Shot kirjutas keskkonnas Telegram suitsust Donetski kesklinnas. Ukraina meediakanal Dialog.ua väitis, et tabamuse võis saada Donetski kesklinnas asuv miilitsa peakorter. 

Samas teatas avatud sõjasündmusi kajastav konto OSINTtechnical keskkonnas X, et raketirünnaku alla sattus Donetskis asuv endine metallurgiatehas Topaz. Vene väed on ettevõtte territooriumi korduvalt kasutanud sõjavarustuse ja personali baasina.

Ukraine struck the Russian 41st Combined Arms Army command hidden inside a defunct military factory with several cruise missiles in Russia-occupied Donetsk.
Speculation that Ukraine's own Peklo missile drones may have been used.
The 41st is in charge of the Pokrovsk offensive. pic.twitter.com/WmxgCbuLg7

— Igor Sushko (@igorsushko) September 8, 2025

Ukraina-meelne Telegrami kanal Supernova+ avaldas foto, mis väidetavalt on Topazi tabanud rünnaku tagajärgedest.

Kogukond CyberBoroshno teatas, et tabamuse saanud Topazi tehase territooriumil asus Vene vägede armee taseme juhtimispunkt.

Footage of a previously unseen Ukrainian cruise missile flying at low altitude over Donetsk Oblast tonight, heading towards a Russian target. pic.twitter.com/MNpzPK6BVv

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) September 8, 2025

Analüütikud väidavad, et tabamusi oli ka mujal, vahendas LIGA.net.

Propaganda Telegrami kanal ASTRA kirjutas, et õhtul oli plahvatusi kuulda ka ajutiselt okupeeritud Jenakijeves ja Makijivkas.

‼️‼️ BREAKING -Ukrainians have just struck a Russian military base in the city of Makiivka, Donetsk. According to preliminary reports, there are heavy casualties. Numerous ambulances have been spotted at the scene.

See the latest updates with us: @visionergeo pic.twitter.com/THmSLXwdwX

— Visioner (@visionergeo) September 7, 2025

Ei ole täpselt teada, milliste rakettide ja droonidega Ukraina Vene okupatsioonivõime ründas.

Venemaa rünnakutes hukkus viimase ööpäevaga seitse ja sai viga 23 inimest

Viimase 24 tunni jooksul sai Venemaa korraldatud õhurünnakutes Ukrainale surma vähemalt seitse ja vigastada 23 tsiviilisikut, selgus regionaalvõimude teisipäeva lõunal avaldatud andmetest.

Ukraina õhuväe teatel lasi Venemaa öö jooksul välja 84 Shahed-tüüpi ründe- ja peibutusdrooni, millest õhutõrje tulistas alla 60. Kakskümmend kolm drooni tabasid kümmet erinevat asukohta.

Donetski oblastis hukkus kuus ja sai vigastada 10 tsiviilisikut, ütles kuberner Vadõm Filaškin.

Venemaa rünnakutes Zaporižžja oblastile hukkus üks inimene ja teine ​​sai vigastada, teatas kuberner Ivan Fedorov.

Hersoni oblastis said Venemaa rünnakutes vigastada viis inimest ja kahjustada kolme maja, ütles kuberner Oleksandr Prokudin.

Sumõ oblastis sai kohalike võimude teatel haavata kuus inimest, sealhulgas kaks päästetöötajat ja kaks politseinikku.

Rünnaku all oli ka Harkivi oblast, mille käigus sai vigastada 60-aastane naine, ütles kuberner Oleh Sõniehubov.

Moskva on intensiivistanud ulatuslikke drooni- ja raketirünnakuid tsiviilinfrastruktuuri vastu.

Ukraina ründas Venemaal Vladimiri oblastis asuvat pumbajaama

Ukraina droonivägede (USF) üksused ründasid ööl vastu esmaspäeva Venemaa Vladimiri oblastis asuvat Vtorovo naftapumbajaama, teatas mehitamata süsteemide vägede ülem Robert (Magyar) Brovdi.

"Kütusevarustus Moskvas on väidetavalt veidi häiritud. Transnefti (Penkino, Vladimiri oblast, Venemaa) Vtorovo pumbajaam sai kahjustada. Naftapumbajaam, mis pumpab (või pumpas) diislikütust Moskva ringi naftatoodete torujuhtmele," kirjutas ta esmaspäeva õhtul Telegrami kanalis.

Tema sõnul andis naftapumbajaamale 7. septembri öösel mitmekordse löögi droonivägede 14. rügemendi üksus.

"Bensiinist on saamas haruldane vedelik ning gaas ja nafta on kiiresti süttivad," lisas Magyar.

Vtorovo pumpla on Venemaa naftamagistraalide operaatori PJSC Transnefti taristurajatis, mis on mõeldud nafta vastuvõtmiseks, kogumiseks ja edasipumpamiseks torujuhtmetes.

The commander of the unmanned systems forces reported that the Vtorovo intermediate pumping station, which pumped diesel into the Moscow Ring Product Pipeline, was attacked at night.
We expect a diesel shortage in Moscow! pic.twitter.com/z6fTmmxNNM

— Evgen Istrebin (@evgen1232007) September 8, 2025

Jaama asub Venemaa-Ukraina piirist linnulennult rohkem kui 600 kilomeetri kaugusel.

The Times: Putin alustas valitsushoone ründamisega Kiievis sõja uut etappi

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin alustas pärast Pekingist naasmist Ukraina-vastases sõjas uut etappi, mille tõestuseks on rünnak Ukraina valitsushoonele Kiievis, leiab väljaanne The Times.  

Lehe hinnangul võis Putini enesekindlus järsult tõusta pärast kohtumist Hiina liidri Xi Jinpingiga, mille ajal nad arutasid kahe riigi koostööd.

Selle tõestuseks ongi õhurünnak Kiievile, mis oli sõja algusest saadik kõige suurem rünnak Ukraina tsiviiltaristule ning mille käigus tabati Ukraina valitsushoonet. See juhtus esimest korda enam kui kolme aasta jooksul kestnud täiemahulise sõja jooksul, märkis The Times ning lisas, et Venemaa äärmuslased on juba ammu kutsunud üles ründama Ukraina otsuseid langetavaid keskusi.

The Times kirjutab ka, et Pekingist on saanud Putini diplomaatiliste manöövrite oluline platvorm. Leht märgib, et erinevalt Põhja-Koreast ei ole Hiina saatnud oma vägesid Ukraina vastu sõtta, kuid Peking toetab Moskvat diplomaatiliselt ja aitab lääne sanktsioonidest kõrvale hiilida. Eelmisel nädalal teatas Kreml Hiinaga saavutatud esialgsest kokkuleppest gaasijuhtme Siberi Jõud-2 ehitamiseks.

ISW: Venemaa ei suuda Hiina abita säilitada droonide tootmistempot

Venemaa jätkab kaugmaadroonide tootmise suurendamist ja seda osaliselt tänu Hiina toetusele, seisis USA mõttekoja Sõjauuringute Instituut (ISW) värskes raportis.

Asjatundjad märgivad ülevaates, et Venemaa on märkimisväärselt suurendanud oma kodumaist Shahed-tüüpi droonide tootmist, mille hulgas droonid Geran, Harpy ja Gerbera. Venemaa toodab Shahed-tüüpi droone peamiselt Tatarstanis asuvas Alabuga erimajandustsoonis ning avas hiljuti uue Shahedi droonide tootmisliini Iževski elektromehaanikatehases, kus riik juba toodab Harpy droone ehk Shahedi analooge Hiina komponentidega.

Raportis seisab, et Venemaa on hiljuti teinud märkimisväärseid investeeringuid Alabugas asuva droonitehase arendamisesse, toetanud tehase taristu arendamist ja palgates ettevõttesse tööle naisi, lapsi ja välismaalasi.

"Venemaa toetub droonide komponentide tarnimisel üha enam Hiinale ja ilma nende komponentideta ei suuda riik säilitada Shahed-tüüpi droonide tootmise tempot ja mahtu," usuvad ISW analüütikud.

Instituut juhtis tähelepanu ka Ukraina sõltumatu luureanalüüsi ühenduse Frontelligence Insight hiljutisele uurimusele, mis näitas, et ainuüksi Alabuga sõltub oma kaugmaa ründedroonide tootmisel Hiinast vähemalt 41 komponendi osas, mille hulgas mootorite, elektrooniliste ja mehaaniliste komponentide, akude, antennide, raadiojaamade, kütuseplokkide, karburaatorite ja telekommunikatsioonikomponentide osas.

Frontelligence Insighti hinnangul on paljud droonid, mida Venemaa väidab olevat kodumaiselt toodetud, tegelikult seal vaid kokku pandud, kui arvestada nendes droonides kasutatavate Hiinas toodetud osade väga suurt hulka.

Lisaks on Venemaa avanud Alabugas spetsiaalse logistikakeskuse, et vastu võtta otse Hiinast saabuvaid kaubaronge. Oletatavasti selleks, et optimeerida Hiina osade tarnimist droonide tootmiseks erimajandustsoonis.

Jermak arutas Rubioga Ukrainale antavaid julgeolekutagatisi

Ukraina presidendikantselei ülem Andri Jermak ja USA välisminister Marco Rubio arutasid esmaspäeval telefonivestluse käigus julgeolekutagatisi ja kaitsealast toetust Ukrainale ning Venemaa-vastaste sanktsioonide tugevdamist.

"Pidasin telefonivestluse Ameerika Ühendriikide välisministri ja USA presidendi riikliku julgeoleku nõuniku kohusetäitja Marco Rubioga," sõnas Jermak.

Kantseleiülem teavitas Rubiot venelaste hoogustunud rünnakutest, kes tabavad droonide ja rakettidega Ukraina linnu ja tsiviiltaristut.

"Nad tapavad tsiviilisikuid, kelle seas lapsi ja hävitavad meie taristut. Esimest korda ründas vaenlane ballistilise raketiga Iskander Ukraina valitsushoonet," rääkis Jermak.

Ametniku sõnul arutati julgeolekugarantiisid, kaitsealast toetust Ukrainale, Venemaa-vastaste sanktsioonide tugevdamist ja tegevuse koordineerimist partneritega.

"Putin mõistab ainult jõudu ja ta ei taha sõda lõpetada. Seega on vaja jätkata survet Vene maale. Püsiv rahu on meie eesmärk, mille me peame saavutama," rõhutas Jermak.

Kantseleiülem tänas president Donald Trumpi tema eestvedamise eest püüdlustes lõpetada Venemaa sõda Ukraina vastu ning kogu Ameerika rahvast nende toetuse ja abi eest.

Jermak avaldas eraldi tänu ka Rubiole, kes tema sõnul teeb palju õiglase rahu saavutamiseks.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 950 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 090 010 (võrdlus eelmise päevaga +950);

- tankid 11 169 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 23 261 (+2);

- suurtükisüsteemid 32 577 (+32);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1482 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1217 (+0);

- lennukid 422 (+0);

- kopterid 341 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 57 504 (+226);

- tiibraketid 3691 (+0);

- laevad/kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 61 207 (+72);

- eritehnika 3963 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad