Teadlaste sõnul on praegu Eestis mereleitsak. Mereleitsakuks või kuumalaineks loetakse olukorda, kus mere pinnatemperatuur on olnud vähemalt viis päeva järjest keskmisest temperatuurist kõrgem ja seda võib ette tulla igal aastaajal.

"Kui septembri alguses mere tavapärane temperatuur on olnud 15-16 kraadi ja praegu me mõõdame jaamades 17 kraadi ja nii mitu päeva järjest, siis ongi kuumalaine," ütles keskkonnaagentuuri kliimaosakonna juhataja Jana Põldnurk.

Põldnurga sõnul piisas kolmest palavast nädalast, et merevesi kuumaks kütta ja isegi neile järgnenud jahedad nädalad ei suutnud merd uuesti maha jahutada. Mere kuumalaine kestvus sõltub mitte niivõrd õhutemperatuurist, kuivõrd tuulest. Kuniks püsib meretuul, on ka vesi soe.

"Kui ilusad suvepäevad ülehomme (reedel – toim.) veidi jahedamaks lähevad, siis usutavasti meri nii kiiresti jahenemisele ei reageeri," lausus Põldnurk.

TTÜ mereteadlase Mariliis Kõutsi sõnul on selliseid mereleitsakuid või kuumalaineid olnud viimasel paaril aastal. "Me oleme AdaptESTi projekti raames loonud sellise rakenduse, mis vaatab mere pinnavee temeperatuuri Läänemeres ja Eesti rannikumeres ja nüüd ongi kujunenud selline olukord, kus see tempertatuur on tavapärasest kõrgem," rääkis Kõuts. Tema sõnul tõusebki kiiremini just arktiliste merede veetempeartuur ja nende merede hulka kuulub ka Läänemeri.

Kui suplejaid suvepikenemine rõõmustab, siis mereelanikke mitte nii väga.

"Üldiselt võib öelda, et produktsioon kiireneb, kasvamine ja orgaanilise aine teke, mis omakorda võib viia ebameeldivate tagajärgedeni, nagu hapnikupuuduse süvenemine, mis nagunii on Läänemeres suur probleem," nentis Kõuts.

Tavatult soe merevesi võib läänerannikul panna uuesti vohama sinivetikad, aga väga hästi tunnevad end praegu ka Läänemerre jõudnud võõrliigid, kes ongi harjunud soojemate oludega.

Kuid samamoodi on olemas ka külmalaine, ütles Kõuts.

"Suve alguses oli meil koos ilmadega meri jahedam kui tavapäraselt on. Selles mõttes on see aasta olnud hästi huvitav: ühelt poolt külmem kui tavaliselt, teisalt suvelõpp on keeranud jälle soojemaks, teisalt ka juulis oli soojem. See näitabki seda, et kliimamuutus ei tähenda seda, et läheb järjest soojemaks, vaid et harjumatud olukorrad hakkavadki aina sagedamini esinema," lausus ta.