Soome saaks EL-i uuest eelarvest piirivalveks 1,6 miljardit eurot

Euroopa Liit kolmekordistab oma järgmises mitmeaastases eelarvekavas (MFF) piirivalve tugevdamiseks mõeldud eelarvet, mis tähendab Soomele 1,6 miljardi euro eraldamist, ütles Euroopa Komisjoni siseasjade ja rändevolinik Magnus Brunner.
"Järgmises EL-i eelarves kolmekordistame piirijulgeolekuks mõeldud raha. Soome jaoks tähendab see 1,6 miljardit eurot," ütles Brunner, kes külastas Soomet siseminister Mari Rantaneni kutsel.
Euroopa Komisjoni liige ütles ka, et Venemaa üritas kasutada suurt hulka migrante hübriidoperatsioonis Valgevene ja Poola piiril. "Soomes seda ei juhtunud, kui piir oli täielikult suletud," ütles Brunner.
Brunner kiitis Soome pingutusi ebaseaduslike immigrantide tagasisaatmisel. "Soome on Euroopa Liidus üks tõhusamaid eitava varjupaigaotsuse saanud inimeste tagasisaatmisel," ütles volinik. Ta märkis, et ainult iga viies inimene, kellel ei ole õigust EL-is viibida, naaseb praegu oma päritoluriiki.
"Need, keda tagasi ei saadeta, saavad selle süsteemi abil vabalt liikmesriikide vahel liikuda. See on vastuvõetamatu. Seetõttu on EL pakkunud välja uue üleeuroopalise lähenemisviisi tagasisaatmisele, et lahendada rändeprobleeme," lisas Brunner.
Rantanen tõdes, et immigratsioon kui hübriidoht eksisteerib endiselt, mistõttu on Soome piiripunktid Venemaaga endiselt suletud.
Ta märkis ka, et Venemaaga piirnevad riigid kaitsevad kogu Euroopat ja nende idapiir on ka Euroopa ja NATO välispiir (...), mistõttu Soome ehitab piiritara kõige kriitilisematesse kohtadesse.
Rantaneni sõnul on tagasisaatmine ka julgeolekuküsimus. "Peame leidma uuenduslikke lahendusi inimeste tagasisaatmiseks kolmandatesse riikidesse," ütles minister. Ta usub, et nende hulka võiksid kuuluda näiteks erinevad tagasisaatmiskeskused väljaspool EL-i.
Euroopa Komisjoni juuli keskel esitatud eelarve ettepaneku kogumaht aastateks 2028–2034on ligi kaks triljonit eurot ehk 1,26 protsenti liikmesriikide summaarsest sisemajanduse koguproduktist (SKP). Uue MFF-i ettepanekut hakkavad nüüd riigid omavahel ja Euroopa Parlament arutama ning kokkulepet selle üle oodatakse alles umbes kahe aasta pärast ehk tavapäraselt umbes pool aastat enne eelarve kehtima hakkamist.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Interfax, Yle









