2023. aasta septembrist kuni 2024. aasta juunini tegi riigikontroll kaitseministeeriumi valitsemisalas audititoiminguid. Audiitorid osalesid kaitseväe inventuurides ning kontrollisid raamatupidamist ja riigieelarve täitmist.

2024. aasta juulis saatis riigikontroll toonasele kaitseministeeriumi kantslerile Kusti Salmile kirja, kus rõhutas, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ja kaitseväe tööprotsessid vajavad korrastamist. Samuti et inventeerimata varade maht on endiselt suur.

Kontrolli käigus ilmnes vigu nii kaupade soetamise vormistamises, ettemaksetes kui ka varude kajastamises.

Juba möödunud aastal esines riigikontrolli hinnangul risk, et vastuvõetud kaupade üle ei peeta korrektset laoarvestust ning puudub ülevaade, millised kaubad on kohale jõudmata. Sarnasele probleemile viitas riigikontroll ka aasta varem.

Puudusi esines ka ostutehingute algdokumentides ja dokumentide ülesleidmisega. Samuti tõi audit esile juhtumeid, kus tehingute sisule ei suudetud anda piisavaid selgitusi.

Muuhulgas selgus, et RKIK oli võtnud vastu ning kajastanud raamatupidamises kaupa, mis tegelikkuses kokkulepitud tingimustele ei vastanud ning mida ilma lisatöödeta kasutada ei oleks saanud.

Esines ka olukord, kus lepingus kokkulepitud tehasetest jäeti tegemata ning kuna kaitseväe poolt hiljem tehtud testi kohta ei vormistatud protokolli, ei olnud võimalik veenduda, kas kaup vastas nõuetele.

Kirjast selgus, et probleemid kaitsevaldkonna raamatupidamises esinesid ka varasematel aastatel.

2023. aastal jäi kaitseväel inventeerimata põhivara väärtuses 40 miljonit eurot. 2022. aastal oli see maht 100 miljonit eurot, märgivad audiitorid.

Riigikontroll juhtis tähelepanu segadusele ka 2022.–2023. aastal Ukrainale antud toetuste aruandluses.

ERR-il ei õnnestunud kolmapäeval toonaselt kantslerilt Kusti Salmilt kommentaari saada.