Tegelikult oli reedel avaldatud riigikontrolli riigi majandusaasta koondaruande audit justkui jätk eelmistele aastatele.

2024. aasta juulis saatis riigikontroll toonasele kaitseministeeriumi kantslerile Kusti Salmile kirja, kus rõhutas, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) ja kaitseväe tööprotsessid vajavad korrastamist. Samuti et inventeerimata varade maht on endiselt suur.

Kontrolli käigus ilmnes vigu nii kaupade soetamise vormistamises, ettemaksetes kui ka varude kajastamises.

Ka eelmise aasta auditis tõi riigikontroll esile mitmeid valdkonna probleemkohti.

Riigikontroll märkis siis, et riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) ja kaitseväe töökorralduse puudused mõjutavad varade, kulude ning nõuete arvestust nii raamatupidamises kui ka eelarve täitmises. Varasematest aastatest pärit töökorralduse probleemid on jätkuvalt lahendamata ning kaitsevaldkonnas kasutada oleva raha hulga järsu suurenemisega kasvavad ka riskid ning kohati on need riskid realiseerunud.

Ühe tarnija kontol oli näiteks auditi kohaselt juba alates 2018. aastast kogunenud ettemaksu jääk summas 9,6 miljonit eurot, mis on toiminud sisuliselt nagu pikaajaline intressivaba laen Eesti maksumaksja kulul.

Eelnevate aastate jooksul on RKIK sellelt tarnijalt küll kaupa juurde tellinud, kuid ei ole mitme aasta jooksul kasutanud võimalust tellimust selle ettemaksuga tasaarveldada. 

Selle aasta dokumendis toodi aga näiteks esile, et kaitseministeerium on võtnud endale kohustusi, mida riigieelarves pole. Nii leidis riigikontroll, et võib-olla peab riik maksma eelarveväliselt kinni 70 miljonit eurot.

Kaitseministeeriumi kantsler Kaimo Kuuse sõnul tuleneb see võimalik kulutus sellest, et üks tarnija kukkus alt ära ning nendega käiakse nüüd kohut. Kas see risk aga ka realiseerub, pole selge.

Endine kaitseminister ja riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) leidis, et selliseid kulutusi lubas kaitseministeerium selge sõnaga rohkem mitte teha ning nii on nad lihtsalt valetanud.

Kuusk ütles selle peale: "Teeme korda. Seletuskirjas oleks olnud vajalik ära kirjeldada see hüpoteetiline risk."

Siiski on tekkinud teisel järjestikusel aastal küsimus: kas ja kes vastutab?

Kaitseminister Hanno Pevkur ERR-i kõnedele ei vastanud, ent Kuusk kinnitas, et ministeeriumi finantspoole eest vastutab kantsler. Tagasiastumiseks aga põhjust kantsler ei näinud.

"Oleme kogu valitsemisala võtnud kokku juba tegelikult juulist. Tegevuskava, mis eelmine aasta pandi paika - ma ei ole rahul selle tempoga, et kuidas me liikusime sellega. See on [nüüd] saanud palju konkreetsem, põhjalikum isikutega ja tähtaegadega. Ei piisa ainult sellest, kui sa paned lõpptähtaja, seda ma olen oma riigiametniku karjääri jooksul ära tabanud," sõnas ta.

Probleeme nendivad kõik osapooled

Lisaks kaitseministeeriumile olid auditis esile toodud kaitseministeeriumi vastutusvaldkonda jäävad riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) ning kaitsevägi.

RKIK-ile heideti näiteks ette seda, et osad dokumendid olid allkirjastamata või
puudusid allkirjastajatel volitused, asutuse juhi Elmar Vaheri enda sõnul ka seda, et välisvahendite kasutamisel ei pandud kõiki riske kirja. Lisaks on see oluline ka seepärast, et kõike seda saadab suur korruptsioonirisk.

Juunis Eesti Ekspressile antud intervjuus nentis jaanuarist ametisse asunud Vaher, et ei tea, kuidas korruptsiooniga RKIK-is seis on. Kuidas on seis nüüd?

"Ma tean, mida me oleme teinud ja tegemata jätnud. Täna mina hindan, et kuritegu siin ei ole. Kas selle tegevusetuse tõttu võivad tekkida korruptsiooniriskid? Siis jah, igasugune segadus on korruptsioonirisk ja ma pean seda üheks oma kõige suuremaks ülesandeks RKIK-is neid riske maandada," jättis ta küsimusele täpselt siiski vastamata.

Dokumentidelt vajalike allkirjade puudumist nimetas Vaher "pisikeseks lohakuseks". Kas see ei tundu kümnete ja sadade miljonite puhul pisendav?

"Riigikontroll ei ütle, et ju raha on kadunud või asju ei ole, Riigikontroll ütleb, et paberid on vormistatud ebakorrektselt. Ma olen veendunud, et kõik need tarned, mis on tulnud, on olemas," sõnas Vaher ning selgitas, et arvelevõtmise protsess ise vajab täpsustamist.

Kaitseväe peastaabi logistikaosakonna ehk J4 ülem kolonel Valdo Veski alustas hoopis heameele avaldamisega selle üle, et varade ja nende arvestamisega kaitseväes seekordses auditis probleeme ei nähtud.

Kuni 2025. aastani kehtis kaitseväele erand, kus kogu varustus pidi küll n-ö tükkidena märgitud olema, ent sellele rahalist väärtust "külge kleepima" ei pidanud. See erand aga 2025. aasta lõpust enam ei kehti ning sellest on ka nüüd tekkinud raamatupidamislik 1,2 miljardi suurune auk.

"Kui kaup saabub, siis koos kaubaga on ka hinnad. Enamasti, 95 protsendil, on sellega hästi. Teatud tarnete puhul - ja see on ka see, mis meie riigikontrolliga probleem on - hindasid kaasas ei ole. Keerulisemate hangete puhul, kus me ostame relvasüsteeme, tuleb hinnastamine teha hiljem ja seoses sellega siis kuidas neid asju arvele võtta, seda just finantsilise poole pealt."

Veski sõnul võib probleemide taga olla ajalooline taak, samas ka selle jaoks audiitorite tööle võtmine, sest inimese palkamine kaitseväkke võib võtta aega neli kuni kaheksa kuud.

Seda, et riigikontrolli tagasiside põhjal aga mingid suured muutused läbi viidaks, kolonel ei näe ning korruptsiooniohu tõusu ta samuti ei oota.