EHL-i esimees Reemo Voltri ütles, et kuigi õpetajate eesmärk on 120 protsenti Eesti keskmisest palgast, siis oleksid nad rahul ka kümneprotsendilise palgatõusuga järgmisel aastal.

"Lõplikku kinnitust me täna haridusminister Kristina Kallaselt veel ei saanud, et kümneprotsendiline palgatõus tuleb. Enne valimisi lubati, et õpetajate palk jõuab riigi keskmise palgani ja alamäär jõuab riigi keskmiseni, aga ta on langenud," rääkis Voltri.

Voltri sõnul oleks kaheksa kuni kümme protsenti palgatõusu järgmisel aastal juba liikumine õiges suunas, et õpetajate palk oleks 2027. aastaks 120 protsenti keskmisest palgast. "Riigieelarve strateegiasse see sisse ei lähe. Õpetajatele kindlust järgmiste aastate suhtes ei anta. Loodame, et vähemalt järgmise aasta suhtes saavutatakse kokkulepe," lausus Voltri.

Voltri ütles, et õpetajad on praegu äraootaval seisukohal.

"Kui see kindlus tuleb, siis õpetajaskond otsustab, kas on pakutud lõpliku protsendiga rahul. Kui peame aga Eesti hariduse eest seismiseks ka muid samme astuma, siis me seda ka teeme. Oleme monitoorinud õpetajate valmisolekut avaldada oma meelsust meeleavaldustest streigini. See on suur. Kui valitsuse otsus on nörritav, saame oma augustis tekkinud streigiõigust juba enne kohalikke valimisi kasutada," rääkis Voltri.

Samas lootis ta, et streigini ikka asi ei lähe: "Õpetajad on suure missioonitundega inimesed ja nad tahavad oma tööd teha - õpetada noori."

Minister Kristina Kallas on mõõdukalt optimistlik, et ta neljapäevasel koalitsiooni eelarvekõnelusel kümneprotsendilisele tõusule nõusoleku saab.

"Eelarve seis on parem kui varem, kuid kaitsekulutuste tõus võtab eelarvest 600 miljonit eurot lisaraha. See paneb meile piirid ette. Mina seisan aga selle eest, et kultuuritöötajate, õpetajate ja siseturvalisuse valdkonna inimeste palk tõuseks, sest ostuvõime on langenud. Olen üsna kindel, et saame kokkuleppele homme," lausus Kallas.

Kui palgatõusu ei tule, siis Kallas tagasi astuda ei kavatse. "Ärme rutta ajas ette, midagi pole veel juhtunud. Kõigepealt on vaja kokkulepe saavutada. On olnud pikad ja keerulised läbirääkimised, aga ma olen mõõdukalt optimistlik," lausus Kallas.

Kallas ütles ka, et ta toetab igal juhul maksuküüru kaotamist, sest see suurendaks alla keskmist palka ja keskmist palka saavate inimeste netosissetulekut.