Suur segadus palgaandmetega algas augusti viimasel nädalal, kui statistikaamet teatas, et teises kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 2284 eurot, mis on 13,8 protsenti kõrgem kui 2024. aastal samal ajal. Nii kiire kasv tuli paljudele üllatusena, sest veel esimeses kvartalis oli Eesti keskmine brutokuupalk 2011 eurot ja aastane kasv 6,1 protsenti.

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee kinnitas "Esimeses stuudios", et ametis nähakse palju vaeva, et rahva usaldust tagasi võita.

"Usaldusväärsus on statistikaameti jaoks kullaproov, millega meid mõõdetakse ja kui see saab kahjustatud, siis sellega tuleb väga pikalt tegeleda. Seda kaotada on lihtne, nagu usaldusega ikka, aga võita tagasi väga keeruline," sõnas statistikaameti peadirektor Urmet Lee "Esimeses stuudios".

Eesti tegelik keskmine kuupalk oli teises kvartalis 2126 eurot, tõustes seega aastaga 5,9 protsenti, teatas statistikaamet pärast andmete parandamist.

Lee selgitas, et statistikaametis tehisaru küll ei kasutata andmete analüüsiks, kuid väga suur osa tööst on automatiseeritud, et teha töötajate elu lihtsamaks.

"Kui me 2023. aastal alustasime tööd sellega, et kaotada ära palgastatistika küsimustik ettevõtjatele ja minna üle registripõhiste andmete kasutamisele, siis me automatiseerisime maksimaalselt suure osa kogu sellest protsessist. Tegime sinna vastavad arvutusprogrammid ja süsteemid andmete kontrollimiseks ehk analüütikute kätte jääks maksimaalselt vähe tehnilist tööd," selgitas Lee.

"Protsessi läbis andmestik (vigane versioon - toim) igasuguste probleemideta. Analüütikute jaoks, kes vaatasid esmaseid ja üldiseid kontrollnumbreid, tundus ka kõik õige. Kui võrrelda valesid numbreid valedega, siis tulemuseks on loogiliselt see, et kõik on õige," lisas Lee.

Statistikaameti peadirektor tõi ka välja, et teises kvartalis toimubki palgaandmetes hüpe, mistõttu ei tundunud kasv esmapilgul üldsegi imelik. Lee tõdes, et vead tekivadki väga lihtsalt, kui lastakse valvsusel langeda ja loodetakse tehnoloogilistele lahendustele.

Lee tõdes ka, et pärast säärast viga, oli tal äärmiselt piinlik.

"Tegelikult ka siin saates on raske otse silma vaadates öelda, et tõepoolest me lasime sellel pallil maha kukkuda ja täpselt sellisel kohal, kus avalikkuse mõistes peaks terve mõistus asuma tegutsema. Minu enda selgitus sellele olukorrale on tõepoolest see, et me jäime liigselt uskuma ja usaldasime seda protsessi. Me tõepoolest oleme ise ehk juhtkonna poolt survestanud inimesi täitma seda kalendrisse märgitud andmete avaldamise tähtaega ja selle tulemus jõudiski avalikkuse ette, mis ei oleks mitte kunagi pidanud juhtuma," selgitas Lee.

Programm, mis pangaandmeid loeb ja töötleb, on pandud tegema täpselt seda, mida inimene talle ütleb. Ka sel korral, kui viga tekkis, oli süsteemi taaskord sisestatud korraldus, mida see ka täitis.

"See, et ta ei leidnud neid dubleeritud andmeid üles, on fakt. Kui vaadata seda ebameeldivat situatsiooni kasvõi mingil moel positiivsena, siis kui see veamäär oleks olnud väiksem, me ei oleks ehk üldse seda viga avastanudki. See käivitas meie majas tegelikult väga palju muid protsesse, sest me saame andmeid ligi 500 erinevast allikast, kus loetakse andmeid automaatselt. Neil kõigil on oma kontrollid peal ja me oleme nüüd viimased kolm nädalat väga põhjalikult vaadanud üle kõik oma tehnoloogiliste kontrollide süsteemid, et mitte kusagil mujal sellist tüüpi viga enam ei esineks," kinnitas Lee.