Statistikaameti juhtivanalüütik Käthrin Randoja uuris, mis on saanud neist põhikoolilõpetajatest, kes olid samade valikute ees viis aastat tagasi. Vaatluse all oli ligikaudu 12 250 noort, kes lõpetasid põhikooli 2019./2020. õppeaastal. Nende liikumist haridusredelil vaatles Randoja ühe, kolme ja viie aasta kestel soo ja emakeele järgi aasta lõpu seisuga.

18 protsenti põhikooli lõpetanutest ei jõudnud viie aastaga keskhariduse omandamiseni

Viis aastat tagasi üheksanda klassi lõpetanutest siirdus kohe keskharidust omandama 96 protsenti, seda nii gümnaasiumitesse kui ka kutsekoolidesse.

Eesti emakeelega lõpetajatest jätkas keskhariduse saamist 97 protsenti ja vene emakeelega 94 protsenti.

"Kolmandal aastal pärast põhikooli lõpetamist oli keskhariduses jätkajate osakaal kahanenud kuue protsendipunkti võrra eesti ja üheksa protsendipunkti võrra vene emakeelega noorte seas. Seega näeme, et õpinguid katkestasid vene emakeelega noored rohkem," kirjeldas Randoja analüüsi tulemusi.

"Keskharidusdiplomini jõudis gümnaasiumis või kutsekoolis viie aastaga 82 protsenti toonastest lõpetajatest. Eesti emakeelega noortest on keskhariduse diplom taskus 84 protsenti ja vene emakeelega 78 protsenti," lisas ta.

"Sealjuures on märgatav erinevus naiste ja meeste vahel: keskhariduse diplom on 86 protsenti naistest ja 79 protsenti meestest," tõi Randoja esile.

Sagedamini valivad kutsehariduse mehed ja vene emakeelega noored

Randoja sõnul jätkas põhikooli lõpetanutest ligikaudu kolmveerand ehk 71 protsenti õpinguid gümnaasiumis ja veerand ehk 25 protsenti kutsekeskkoolis. Ainult kutseõppesse, kus keskharidust ei omandata, siirdus üks protsent noortest. 

Ka siin paistab Randoja sõnul silma selge erinevus emakeele järgi: eesti emakeelega noortest astus gümnaasiumisse 74 protsenti, vene emakeelega aga 63 protsenti. Eesti emakeelega noortest valis kutsekeskhariduse 22 protsenti ja vene emakeelega noortest 32 protsenti.

"Veelgi suurem erinevus ilmneb aga sooti. Gümnaasiumisse läks 82 protsenti tüdrukutest ja 61 protsenti poistest. Kutsekeskkoolis jätkas 35 protsenti poistest ja 15 protsenti tüdrukutest," tõi analüütik esile.

Viiendal aastal pärast põhikooli lõppu on kõrgharidusõppesse jõudnud 40 protsenti põhikooli lõpetajatest (bakalaureuseõppes 29 protsenti ja rakenduskõrghariduses 11 protsenti) ning valdav osa neist üldkeskhariduse (97 protsenti), mitte kutsekeskhariduse kaudu (kolm protsenti). Veel kuus protsenti noortest oli viiendal aastal omandamas üldkesk- või kutsekeskharidust ja sama paljud omandasid lihtsalt kutset.

"Pea kolmandik ehk 31 protsenti põhikooli lõpetanutest kuulus viiendal aastal juba puhtalt tööjõu hulka, 24 protsenti ainult töötasid ja kaheksa protsenti olid arvel töötuna. Eesti haridussüsteemis jätkas 52 protsenti, sealhulgas 35 protsenti õppijatest ka töötasid õpingute kõrvalt," rääkis Randoja.

Randoja sõnul võib OECD andmetel eeldada, et kolm-neli protsenti on viis aastat pärast põhikooli lõppu õppimas välismaal. "Välismaale tööle suundunute kohta meil andmeid ei ole. Mitteaktiivsete hulka võivad kuuluda ka töövõimetusega inimesed või ettevõtjad, kes ei ole töötajana arvel," lisas ta. 

Kuidas mõjutab haridusteed emakeel?

Randoja sõnul on näha, et haridusse kaasatust mõjutavad nii emakeel kui ka sugu. "Viis aastat pärast põhikooli lõpetamist on Eesti haridussüsteemis jätkuvalt õppimas 56 protsenti eesti ja 40 protsenti vene emakeelega noortest. Naistest jätkab õpinguid 59 protsenti, meestest 45 protsenti," kirjeldas ta.

Tööturule jõuavad vene emakeelega noored seetõttu varem: viiendal aastal ei õpi, aga töötab 29 protsenti vene emakeelega noortest, samas kui selliseid eesti emakeelega noori on 22 protsenti. Töötuna on arvel 11 protsenti vene ja kuus protsenti eesti emakeelega noortest.

Randoja sõnul näeb noorte haridusteel liikumise mustreid analüüsides, et kõrgharidusse jõuavad eelkõige need, kes jätkasid pärast põhikooli gümnaasiumis.

"Kuigi ka kutsekeskharidus ei välista kõrgharidusse astumist, on see seni olnud pigem erandlik. Rakenduskõrgharidusse liigub samuti kutsekeskharidusega noori veel vähe. Vaatlusaluses valimis oli rakenduskõrghariduses õppijatest 7 protsenti kutsekeskharidusega ja 93 protsenti üldkeskharidusega," tõdes Randoja.