Kolm Vene hävitajat viibisid reedel 12 minutit Eesti õhuruumis, enne kui liitlaste hävitajad nad Kalinigradi eskortisid. Endise õhuväeülema Jaak Tarieni sõnul käitus NATO antud olukorras vastavalt protokollile.

"See kestis 12 minutit, sest Itaalia lennukid ei kasutanud tõsisemaid meetmeid. Nad nägid, et nad (Vene lennukid – toim.) ei ole otsese rünnakukavatsusega. Nad tegid kõik rahumeelsed meetmed – raadioside, käemärgid, tiibade viibutamised – ja lõpuks venelased allusid," ütles Tarien.

Reedel tõusis ka küsimus,  miks nii kaugele Eesti õhuruumis lennanud Vene hävitajaid alla ei lastud. Peaminister Kristen Michal ütles reedel, et selleks peaks olema kindel indikatsioon.

"Täpseid protseduure ei saa meedias kommenteerida, aga puht teoreetiline situatsioon, kui on näha, et neil on õhk-maa relvad peal ja nad suunduvad mingisuguse sihtmärgi poole, mis on NATO-le ja Eestile tundlik, siis oleks läinud juba hoopis teised meetodid käiku," lausus Tarien.

Rootsi teatel olid Vene hävitajad relvastatud. Tarieni sõnul testis Venemaa eilse vahejuhtumiga NATO piire ning idanaabri tegevus annab sõnumi, et Venemaa on meeleheitel ja püüab teha kõik NATO liitlaste lõhestamiseks.

Julgeolekueksperdi Rainer Saksa sõnul on sellistel provokatsioonidel mitu eesmärki, üks neist oli kindlasti NATO otsustusprotsesside diskrediteerimine.

"Minu arvates (Venemaa) kõige olulisem eesmärk on ikkagi, et praeguses olukorras tekitada teine dünaamika Ukraina sõjas toimuvale. Et katsuda saada Ameerika Ühendiriigid aktiivsemasse läbirääkimisprotsessi ja mõjutada Euroopat, aga eelkõige Ameerikat vähendama toetust Ukrainale," lausus Saks.

Saksa sõnul on nüüd väga oluline, kas NATO järgmised sammud suudavad Venemaad heidutada ja kas uute  provokatsioonide korraldamist õnnestub vältida.

"See tõenäosus, et järgmine provokatsioon tuleb samasugusel kujul Eestis ja Poolas, on väga madal. Tavaliselt tehakse sellistel puhkudel midagi uut. See kommunikatsioon, mida NATO nüüd teeb ja ette võtab, peab olema proaktiivne ja mitte andma Venemaale võimalust võtta strateegiline initsiatiiv enda kätte," ütles Saks.

"Mina väga loodan kuulda NATO peasekretärilt lähitulevikus sellist lauset, et NATO on valmis oma punaste joonte kaitseks, kollektiivkaitse põhimõtteks kasutama jõudu. Et me võtame seda loomulikult, et selline avaldus ise tugevdaks juba heidutust," lausus julgeolekuekspert Meelis Oidsalu.

Oidsalu hinnangul mängis Eesti vahejuhtumi rahvusvaheliselt suuremaks ja selleks andis võimaluse hiljutine Vene droonirünnak Poolale, mis üksikintsidendina oli Eesti omast märksa tõsisem.

"Tõenäoliselt hinnatakse, et Venemaa sellist tükeldatud sõda sõjaliste õrritustega jätkab ka NATO kirde(osa) suunal ja sellele probleemile oleks vaja varakult tähelepanu tõmmata," ütles Oidsalu.

Oidsalu sõnul on pikalt räägitud, et NATO õhuturbemissioon peaks muutuma õhukaitsemissiooniks.

"Kui seda praegu ei ole tehtud, avalikult ei ole seda väidetud, siis midagi on nihu. Kui nüüd artikkel nelja konsultatsiooni käigus seda selget signaali ei tule ja ka selgeid tegevusi, mis venelastele ka selle signaali annaks, et siis on midagi lahti. Siis me võime rääkida kriisist," lausus Oidsalu.