Kui Hamasil õnnestub käimasolevas sõjas ikkagi ellu jääda ja Palestiina aladel taas võim haarata, siis võivad Palestiina riigi tunnustajad ühel päeval avastada ennast olukorrast, kus nad on toetanud äärmuslikku Palestiina Islamiriiki.

"Hamas on valitsenud Gaza sektorit. Nende rakukesed on toiminud ka Läänekaldal, aga see, mida ikkagi Euroopa riigid tunnustavad, on Palestiina Omavalitsus, kus võimutsevaks parteiks on Fatah, kes on Hamasi rivaal," sõnas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadur Merili Arjakas.

Palestiina Omavalitsus on praegu aga nõrgem kui kunagi varem.

"See olukord on omariiklusest kaugemal, kui see on kunagi olnud ehk Gazas toimub sõda ja Iisrael laiendab seal oma sõjalist okupatsiooni," lisas Arjakas.

"Kiireloomuline hoiatus Gaza linna ja selle lähiümbruse elanikele. Suurem osa linnast on juba evakueeritud! Teie kohalolek sektori põhjaosas seab teie pered ohtu. Iisraeli kaitseväed ründavad Hamasi suure jõuga," kirjutatakse Gazas ringlevatel lehtedel.

"Läänekalda Palestiina Omavalitsus on erakordselt nõrk, sest näiteks kogu selle sõja jooksul ei ole Iisrael tahtnud neile tarnida seda maksuraha, mis tegelikult on palestiinlastelt kokku kogutud, sest nad ütlevad, et Palestiina Omavalitsus kasutab seda lihtsalt terrorismi toetamiseks. Iisrael teeb väga palju reide Läänekalda linnadesse, kus ametlikult peaks olema palestiinlaste julgeolekukontroll," lausus Arjakas.

Palestiina Omavalitsus on ka ülimalt korrumpeerunud ja seetõttu oma rahvast kaugenenud.

"See on kahjuks tõsi, et Palestiina omavalitsus on väga korrumpeerunud. Tasub meenutada, et Palestiina Omavalitsust juhib president, kes on nüüd ligemale 20 aastat lubanud valimiste toimumist, mida ei ole tehtud," sõnas Arjakas.

Alternatiivi kahe riigi lahendusele justkui pole. Vägivald kordub ja kordub. Samas pole valmisolekut teha sisulisi kokkuleppeid.

"Viimased läbirääkimised toimusid Iisraeli ja Palestiina vahel 2014. aastal. Kompromissi ja rahu tegemist kardetakse rohkem kui konflikti jätkumist. Iisraeli poole pealt nähakse, et see ei lahendaks nende julgeolekuprobleeme, palestiinlased ütlevad, et nad on juba nii palju ära andnud, mis nemad näevad, et oli ikkagi nende ajalooline kodumaa," selgitas Arjakas.

Ehk mida see Palestiina riigi tunnustamine ikkagi tähendab?

"Gaza on praegu täielikult laastatud ja sõda seal jätkub. Läänekaldal näeme aga midagi sarnast - asunduste laienemist, mis muudab elujõulise Palestiina riigi loomise üha raskemaks. Sellest hoolimata arvan, et nii paljude riikide poolt (Palestiina riigi - toim) tunnustamine on parim viis edasiliikumiseks. Minu arvates on vale arvata, et olukord on praegu pöördumatu," lausus Chatham House´i Lähis-Ida programmi analüütik Yossi Mekelberg.

"Palestiina riikluse tunnustamine on alati olnud pigem poliitiline tegevus ennekõike surveavaldusena Iisraelile, et näidata oma frustratsiooni selle üle, kuidas Iisrael on Gazas sõda pidanud, et hoida alles Palestiina Omavalitsust kui palestiinlaste esindajat, aga see, kas sellel diplomaatilisel tunnustamisel on mingisugune positiivne mõju Palestiina omariiklusele, see on enam kui küsitav," ütles Arjakas.