Prantsusmaa ja Saudi Araabia kokku kutsutud Palestiina-teemalisel kohtumisel teatasid ka Belgia, Luksemburg, Malta, Andorra ja Monaco oma otsusest Palestiinat riigina tunnustada.

Sama otsuse olid pühapäeval teinud ka Ühendkuningriik, Kanada, Austraalia ja Portugal.

Praeguseks on umbes kolmveerand 193-liikmelisest ÜRO-st Palestiinat riigina tunnustanud, kuid suuremad lääneriigid keeldusid kuni viimase ajani sellest, öeldes, et see saab teoks ainult Iisraeliga peetavate läbirääkimiste kaudu.

New Yorgis esmaspäeval peetud konverentsil osalenud suurriikidest ei ole Saksamaa, Jaapan ja Itaalia seni Palestiinat riigina tunnustanud.

Palestiina riigi loomist Iisraeli kõrvale Läänekaldal, Gazas ja Ida-Jeruusalemmas – aladel, mille Iisrael 1967. aasta Lähis-Ida sõjas hõivas – peetakse rahvusvaheliselt laialdaselt ainsaks viisiks konflikti lahendamiseks, mis algas enam kui sajand enne palestiina terroriorganisatsiooni Hamas 2023. aasta 7. oktoobri rünnakut, mis ajendas Iisraeli saatma väed Gaza sektorisse, põhjustades kümnete tuhandete palestiinlaste surma.

ÜRO peasekretär António Guterres ütles esmaspäeval, et palestiinlaste riiklus on õigus, mitte tasu, mis näis olevat vastulöök Iisraeli valitsusele, mis väidab, et riikluse tunnustamine premeerib Hamasi pärast 7. oktoobri rünnakut, mis vallandas kaks aastat tagasi Gaza sõja.

Jordani jõe läänekaldal tegutseva Palestiina Omavalitsuse president Mahmoud Abbas, kes oli sunnitud kohtumisel videokõne teel esinema pärast seda, kui USA tühistas tema viisa, mõistis taas hukka tsiviilelanike tapmise ja kinnipidamise, sealhulgas Hamasi teod 7. oktoobril 2023.

Pöördudes Iisraeli rahva poole, ütles ta: "Aitab vägivallast ja sõjast" ning soovis Rosh Hashana püha puhul juutidele kogu maailmas head uut aastat.

Abbasi rahvusvaheliselt tunnustatud Palestiina Omavalitsust juhivad Hamasiga konkureeriva organisatsiooni Fatah liikmed ja see haldab osa Läänekaldast. See tunnustab Iisraeli, teeb temaga julgeolekuküsimustes koostööd ja on pühendunud kahe riigi lahendusele. Iisraeli praegune valitsus süüdistab Palestiina Omavalitsust sõjategevuse õhutamises ja on välistanud selle igasuguse rolli sõjajärgses Gazas. Paljud palestiinlased peavad Läänekalda juhtkonda korrumpeerunuks ja üha autokraatlikumaks.

Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu valitsus oli Palestiina riikluse vastu juba enne sõda ja ütleb nüüd, et selline samm premeeriks Hamasi, mis endiselt kontrollib osa Gazast. Ta on vihjanud, et Iisrael võib vastuseks astuda ühepoolseid samme, sealhulgas annekteerida osi Läänekaldast, mis muudaks elujõulise Palestiina riigi loomise veelgi keerulisemaks. ÜRO pressiesindaja Stephane Dujarric lükkas sellised ähvardused tagasi, öeldes, et püüdlused kahe riigi lahenduse saavutamiseks peaksid jätkuma olenemata Iisraeli tegudest. "Ma arvan, et me peame olema kindlameelsed eesmärgi saavutamisel, mida me tahame saavutada, ja me ei tohi lasta end ähvardustest ja hirmutamisest häirida," ütles ta.

Netanyahu ütles, et otsustab Iisraeli vastuse Palestiina riikluse tunnustamisele pärast kohtumist USA presidendi Donald Trumpiga Valges Majas järgmisel nädalal, mis on nende neljas kohtumine pärast Trumpi ametisse naasmist. Iisraeli juht peaks reedel ÜRO-s maailma liidritele kõne pidama.

Trumpi administratsioon on samuti Palestiina riigi kasvava tunnustamise vastu ja süüdistab seda Hamasiga peetavate relvarahu läbirääkimiste nurjumises. Trumpi saadik Steve Witkoff lahkus läbirääkimistelt juulis ja selle kuu alguses korraldas Iisrael õhurünnaku Kataris asuvatele Hamasi läbirääkijatele.