HTM teatas, et on esitanud partneritele kooskõlastamiseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, millega tehakse kolm olulist muudatust: gümnaasiumid saavad vestlusele kutsumisel arvestada õpilaskandidaadi koolieelistust, gümnaasiumist väljaarvamise alused viiakse ühtselt seadusesse ning tugimeetmete rakendamine koolides muutub operatiivsemaks.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200) sõnas, et eesmärk on muuta gümnaasiumisse sisseastumise protsess kõigi osapoolte jaoks selgemaks ja kiiremaks.

"Noortele peab sisseastumine gümnaasiumisse ja kutseõppeasutusse olema läbipaistev ja võimalikult vähe koormav. Kui kool kutsub vestlusele ainult need õpilased, kes selle kooli on esimese eelistusena märkinud, toimuvad vastuvõtutegevused oluliselt kiiremini ning kindlus koolikoha osas on õpilasel senisest varem olemas," ütles minister.

Eelnõu kohaselt peab õpilaskandidaat sisseastumisel märkima sisseastumise infosüsteemis oma koolieelistused. Gümnaasiumil tekib võimalus seda eelistust arvestada, kui kool on selle oma vastuvõtutingimustes ette näinud.

See tähendab, et koolid võivad vestlusele kutsuda esmajoones need, kes on kooli märkinud oma esimeseks valikuks. Muudatus vähendab olukordi, kus sama õpilaskandidaat peab läbima korduvaid vestlusi mitmes koolis. Koolidel, kes soovivad eelistuste arvestamist rakendada juba kevadisel vastuvõtul, tuleb oma vastuvõtutingimused ja -kord muuta ära hiljemalt 1. märtsiks 2026.

"Kindlasti on koole, kes vestlevad kohe rohkema arvu sisseastujatega kui õppekohti on, [mitte ainult nendega, kellel on kool märgitud esimeseks eelistuseks]. Praktika kooliti on erinev. Neljanda ja viienda eelistuse pannud õppijatega esmajärgus ilmselt vestlusi ei peeta," selgitas HTM-i õppekava valdkonna nõunik Valdek Rohtma.

Rohtma rõhutas, et õpilase sisseastumisavalduste arv ja õppesuundade valik ei ole piiratud.

"Muudatus loob aga koolidele võimaluse oma vastuvõtukorras eelistusi arvestada. See on oluline leevendus just väga kõrge konkursiga koolidele, kes saavad pingerea moodustamise järel õppekoha pakkumisel arvestada näiteks võrdsete tulemustega sisseastujate puhul nende eelistust," selgitas Rohtma.

HTM tõi praeguse olukorra näitena välja Tallinna riigigümnaasiumid, kes vestlesid kevadel tuhandete samade õppuritega, sest pidid vestlema kõigiga.

"Sageli olid need samad õppurid kandideerinud näiteks kõiki kolme riigigümnaasiumisse. Nüüd on võimalus koolil esimeses ringis vestelda näiteks ainult kooli esimeseks eelistuseks pannud õpilastega ja siis sealt edasi kooli järgmiseks eelistuseks pannud õpilastega. Kool saab selle oma vastuvõtukorras sätestada," lausus HTM-i pressiesindaja.

Koolist väljaarvamine hakkab käima vaid seaduse järgi

Samuti muudetakse seadust nii, et gümnaasiumid ei saa enam kooli kodukorras kehtestada seadusest rangemaid väljaarvamise aluseid. Edaspidi on kõik tingimused kirjas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses.

See muudatus suurendab õpilaste kindlustunnet, et õppetöös edasijõudmise kriteeriumid on läbipaistvad ega sõltu iga kooli eraldi kehtestatud reeglitest. Alla 18-aastaseid õppimiskohustuslikke noori see regulatsioon ei puuduta – nende puhul tuleb koolil leida lahendusi, mis aitavad õpilasel õpinguid jätkata.

Mõjutusmeetmete loetelust jäetakse välja seni kehtinud võimalus arutada õpilase käitumist õppenõukogus. Selle asemel otsustab edaspidi vajalike meetmete rakendamise kooli direktor või tema volitatud isik.

Eelnõu jõustub üldises korras, kuid muudatus koolieelistuste arvestamise võimaldamiseks peab olema jõus hiljemalt 2026. aasta kevadiseks gümnaasiumitesse ja kutseõppeasutustesse vastuvõtmise perioodiks. Väljaarvamise aluste ja mõjutusmeetmete muudatused hakkavad kehtima kõikides koolides automaatselt seaduse jõustumisel.