Tallinna lennujaama alal ja ümbruses toimetavad drooniseire süsteemid, mille on sinna paigaldanud riik ja ka lennujaam ise. Olukorda jälgitakse ööpäevläbi. Tallinna lennujaama juhatuse liige Katrin Hagel ütles, et lennujaamal on kindlad protseduurid ja valmidus tegutseda olukorras, kui lennuliiklus on häiritud, ning tekib vajadus lennuliiklus peatada.

"Hetkel me toetume droonide tuvastamisel peamiselt Lennuliiklusteeninduse AS-ilt saadavale informatsioonile ja meie endi operatiivtöötajate, lennuvälja läheduses viibijate visuaalsele tuvastamisele. Lisaks sellele testime paari tootja droonituvastustarkvara. Me oleme teinud ka teavitustööd, et kui nähakse droone lennuvälja ümbruses, siis on kõigil kohustus informeerida lennuvälja koordineerimiskeskust, kes omakorda informeerib politsei- ja piirvalveametit (PPA), kes sellega edasi tegeleb," selgitas Hagel.

Kui lennujaamale läheneb tundmatu mehitamata õhusõiduk, siis korrakaitsjate eesmärk on välja selgitada, kellega ja millega on tegu, ütles PPA piirivalveosakonna juht Veiko Kommusaar.

"Meil on olemas reageerimiseks erinevad vahendid, ennekõike klassikalised droonipüssid. PPA vaatest on see kõige kõrgema prioriteediga väljakutsete seas ja sellise teate saamisel me lennujaama alal reageerime," sõnas ta.

See, kuidas järgmiseks käituda, sõltub lennuvahendi eesmärgist. Kommusaar selgitas, et vajadusel on PPA lennukeelualas, kui tegemist on kõrgendatud või vahetu ohuga, mis sisuliselt tähendab, et droonil on oluline mõju kogu lennuliiklusele või halvad kavatsused.

Droonide tuvastus ja tõrje on keskselt reguleerimata

Hageli hinnangul vajavad aga droonitõrje tegevused riigilt kesksemat lähenemist kui praegu.

"Meie seisukoht on, et droonide tuvastamine, drooniohuga tegelemine ja droonitõrje on riiklik küsimus ja see tuleb lahendada tsentraalselt. Praegu see ei ole kindlasti piisav kogu Eesti vaatest. Riiklikul tasemel ei ole kokku lepitud, kuidas drooni tuvastamisega ja tõrjega peaks tegelema, kes sellega peaks tegelema, kes selle eest vastutab – need küsimused on hetkel kõik lahti," rääkis Hagel.

Veiko Kommusaar nõustus, et nii õigusruum kui ka sisulised küsimused vajavad järeleaitamist. Praegu tegutseb iga asutus sisuliselt iseseisvalt ja politsei saab sekkuda lennukeelualade rikkumisel.

"Õiguslikud võimalused reageerida on antud ennekõike asutustele endile, kes on lennukeeluala kehtestanud, ja see kahtlemata ei ole reageerimise vaatest piisav. PPA-s me näeme kindlasti seda, et riigis peab sel teemal tekkima selgem vastutusjaotus. Näiteks kui meil lennukeelualades on kõrgendatud või vahetu ohu puhul võimalik sekkuda, siis ei pruugi see alati nii olla kõikides Eestimaa olulistes piirkondades," kirjeldas Kommusaar.

Siseministeeriumi korrakaitse ja süüteomenetluse osakonna juhataja Henry Timberg nõustus, et droonidest tulenevate ülesannete koordineerimine tuleb tagada riigiüleselt ning selle nimel ministeeriumid ja asutused praegu tegutsevad. Tema sõnul on valminud vajalikud strateegilised dokumendid ja astutud esimesed praktilised sammud.

"Riigi koordineeriv roll ei tähenda samas, et asutuste või kriitilise taristu omanikel ei oleks endal kohustust tagada objekti ohutus ning on näha, et paljud asutused sellesse ka panustavad. Kuid olukord, kus erinevad asutused või taristuomanikud arendavad omaette tuvastussüsteeme, ei ole riigi kui terviku seisukohalt jätkusuutlik," märkis Timberg.