Siseministeeriumi laupäeval saadetud pressiteate kohaselt pandi esimesed droonivastased seadmed Kagu-Eesti maismaapiiri kolme lõiku Eesti-Läti-Vene kolmikpunkti ja Luhamaa vahel.

Lisaks sellele võeti kasutusse järelhaagisele ehitatud mobiilsed radarisüsteemid, mida on võimalik liigutada vastavalt vajadusele, kasutada just seal, kus piirjoon on reljeefsemal maastikul, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pimedate piirilõikude jaoks oleme soetanud mobiilsed radarisüsteemid, klassikalised radarisüsteemid, mis oma otstarbelt suudavad tuvastada ohtusid nii maismaal kui ka neid on võimalik ümber seadistada drooniohu vastu," selgitas PPA piirivalvejuht Veiko Kommusaar.

Tema sõnul on tegemist alles droonituvastuse võimekuse ehitamise esimese etapiga, mobiilsed radarisüsteemid läksid maksma ligi 1,3 miljonit eurot ja droonituvastuseadmete esimese etapi maksumus oli 300 000 eurot. Kogu idapiirile kavandatud taristu koos seiresüsteemidaga loodetakse valmis saada järgmiseks aastaks.

"Esimesed seadmed on paigas ja töötavad. Tegu on muidugi alles algusega: liigume kogu Eestit katva droonivõrgu poole, kuid see samm näitab, et eelnev ettevalmistustöö on vilja kandnud. Hiljutised drooniintsidendid näitavad, et oleme oma võimekuste planeerimisel vägagi realistlikult ohte hinnanud ja otsused kaalutletult teinud. Meie idapiir on hästi valvatud ja droonivõimekuse paranemine lisab turvatunnet kogu Euroopale," ütles siseminister Igor Taro pressiteate vahendusel.

PPA andis reedel ministrile ülevaate idapiiri ehitustöödest Saatse saapa lähedases lõigus ning seiresüsteemide paigaldamise seisust Piusa jõe joonel. Paigus, kus praegusel hetkel veel statsionaarset seiretehnikat ei ole või mis vajavad suuremat tähelepanu, demonstreeris politsei- ja piirivalveamet uute mobiilsete seiresüsteemide kasutamist.

Taro sõnul sai ta kindluse, et piiri valvamise võimekus paraneb iga päevaga - töö käib ja Eesti piirikaitse muutub aina paremaks. 

Siseministeeriumi teatel on PPA-l käimas hanked järgmiste lõikude seireseadmete soetamiseks, ehitus- ja ettevalmistustööd kulgevad plaanitult või isegi ajast eest.

Piirilõikudel 9-10 Koidula ja Saatse vahelisel alal on ehitaja lubanud tööd valmis saada selle aasta lõpuks, ehkki lepingu järgi oleks tal pärast seda veel mitu kuud aega.

Idapiiri ehitustööd valmivad ja drooniseirevõimekus paraneb tänu Euroopa Liidu kaasrahastusele.

Ukraina näitel on lähitulevikus eesmärk droonituvastusseadmetega varustada ka suuremad linnad ja elutähtis taristu, sest ründedroonid ei pea alustama rünnakut teisel pool piiri.

"Täna me näeme alles esimest etappi kagupiiril, kus meil on selline droonivastane tuvastus ja seirevõimekus töösse saanud. Sellega tuleb katta ära kogu maismapiir. Juuni lõpus me avame esimese etapi ka Narva kandis, lõppkokkuvõttes peab meil olema kogu droonivastase võimekusega kaetud olema mitte ainult idapiir, vaid tegelikkuses kogu Eesti," ütles siseminister Taro "Aktuaalsele kaamerale".