Yle-ga rääkinud ekspertide sõnul on elektrooniline segamine ja õhutõrjekuulipildujad vaenlase droonide tõrjumiseks kõige kulutõhusamad viisid, kuid suurema kindluse saavutamiseks on vaja on palju erinevaid vastumeetmeid ehk vaja on mitmekihilist õhukaitsesüsteemi, et oleks võimalik reageerida erinevatele ohtudele.

Kuna seni õhukaitseks kasutatud traditsioonilised relvad nagu hävituslennukid ja õhutõrjeraketid on droonide kahjutuks tegemise kõige kallimad võimalused, siis on Ukraina on investeerinud odavamatesse ja sageli ka tõhusamatesse alternatiividesse nagu õhutõrjedroonid ja signaali segamine, märkis Yle.

Väljaanne on toetunud oma artikli koostamisel Soome õhukaitsemuuseumi direktori, erukolonelleitnant Esa Kelloniemi ja Riigikaitseülikooli (MPKK) õhusõja osakonna juhtivinstruktori, kolonelleitnant Heikki Kankkio pakutud infole.

Yle koostatud ligikaudse hinnatabeli kohaselt maksavad Venemaa peamised ründedroonid Shahed/Geran 15 000 kuni 70 000 eurot ning Gerbera umbes 8500 eurot.

Õhutõrjevahenditest oleks kõige odavam kasutada õhutõrje kuulipildujat, mille hind algab umbes 10 000 eurost ning mille üks 12,7-millimeetrine padrun maksab viis eurot.

35-millimeetrise õhutõrjesuurtüki üks mürsk maksab umbes 500 eurot.

Täiustatud AHEAD-õhutõrje laskemoona üks lask maksab umbes 850 eurot.

Maalt lastavate õhutõrjerakettide hinnad on aga juba hoopis teises suurusjärgus: IRIS-T üks rakett maksab 400 000 eurot ja Patrioti rakett isegi 3,5 miljonit eurot.

Kui droonide tõrjumiseks kasutada lennuvahendeid, siis hävitaja F-35 üks lennutund maksab 32 000 eurot, helikopteri lennutund aga umbes 3000 eurot.

Sõjalennukitelt väljalastav õhk-õhk tüüpi rakett AMRAAM maksab Yle andmetel umbes 1,5 miljonit eurot, kui drooni tulistada 30-millimeetrisest pardakahurist, maksab üks lask 200-500 eurot.

Yle toob välja ka droonide elektroonilise segamise vahendid, mille hinnaks nimetab umbes 200 000 eurot.

Hävitajate eeliseks suur tegevusraadius

Yle märgib, et Vene relvajõudude Ukraina kasutatavad Shahed-tüüpi ründedroonid ja sageli kasutatakse pettesihtmärkidena kasutatavad Gerbera droonid liiguvad rakettidega võrreldes suhteliselt aeglaselt ning seetõttu on üksikuid droone hävitajatega suhteliselt lihtne alla tulistada.

Tavaliselt kasutavad Ukraina hävitajad droonide allatulistamiseks oma MiG-ide 30-millimeetriseid kahureid.

Hävituslennukitega droonide vastu võitlemist võib pidada isegi kulutõhusaks, kui sihtmärgi saab alla tulistada pardakahuriga. Kui kasutatakse aga õhk-õhk rakette, läheb see aga kalliks, ütles õhukaitsemuuseumi direktor Esa Kelloniemi, kes varem töötas Soome kaitsejõudude peastaabis õhukaitse relvasüsteemide arendusprojektide kallal.

Heikki Kankkio näeb hävitajate kasutamises kõrge hinna kõrval ka eeliseid: "Hävituslennukid on võimelised kaitsma suurt ala. Kui teatud sihtmärgi vastu võitlemiseks pole muid võimalusi, saab hävitajaid sinna kiiresti kohale saata."

Õhutõrjesüsteemid on väga kallid

Teine võimalik viis selliste droonide nagu Shahed vastu võitlemiseks on kasutada õhukaitsesüsteemide maa-õhk tüüpi rakette. Need on ka väga kallid.

"Isegi õlalt lastavad raketid maksavad sadu tuhandeid eurosid," tõdes Kelloniemi.

Näiteks üks USA õhutõrjerakett Patriot maksab umbes 3,5 miljonit eurot ja Iris-T rakett umbes 400 000 eurot.

Maalt lastavad õhutõrjeraketid maksavad umbes samas suurusjärgus kui hävitajatelt lastavad raketid ja neid on piiratud arv. Kelloniemi sõnul on vaja hinnata, kas nii kalleid rakette tasub odavate droonide vastu võitlemiseks kasutada.

Ukraina õhutõrje on aga tõhusalt kasutatud ka Saksamaa annetatud nõukogudeaegseid õhutõrjesüsteeme ja vanu Flakpanzer Gepardi õhutõrjekahurite süsteeme, märkis Yle.

Forbesi andmetel on Gepardi ühe mürsu hind umbes 500 eurot. Rheinmetalli moodsa õhutõrjesüsteemi Skyranger AHEAD mürsk, mis on loodud droonide vastu võitlemiseks, maksab alates 850 eurost. Kui selline kahur tulistab 20 mürsku sekundis, võivad tegevuskulud kiiresti väga kõrgele tõusta.

Õhutõrjedroonid on uus trend

Yle toob välja, et Ukraina on oma õhukaitsevõimekust arendades investeerinud väga palju erinevate õhutõrjedroonide arendamisse, mis on rakettidega võrreldes siiski suhteliselt odavad.

Näiteks maksab üks Ukrainas toodetud õhutõrjedroon Sting veidi üle 2000 euro. Politico andmetel maksavad ka teised Ukrainas toodetud õhutõrjedroonid vahemikus 1000–4000 eurot tükk.

Juulis ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Ukraina on seadnud eesmärgiks toota tuhat õhutõrjedrooni päevas. Lisaks on riik palunud abi oma liitlastelt.

Kelloniemi näeb tulevikus ründedroonide vastu võitlemise vahendina just õhutõrjedroone, mis on odavad ja masstoodetud: "See on praegune trend. See on nende droonide vastu võitlemiseks on üks kulutõhus viis."

Õhutõrjekuulipildujad on odavaim vahend

Tavalised Shahed-tüüpi droonid lendavad üsna aeglaselt, umbes 180 kilomeetrit tunnis, mistõttu on neid suhteliselt lihtne alla tulistada ka traditsioonilise õhutõrjekuulipildujaga.

Kelloniemi hindab traditsioonilise õhutõrjekuulipilduja hinnaks mitukümmend tuhat eurot. Tema sõnul on aga nende laskemoon odav, üks lask maksab mõne euro.

Kankkio sõnul on õhutõrjevintpüssid droonide vastu võitlemiseks kõige kulutõhusam variant, aga need ei sobi igaks olukorraks.

Kelloniemi sõnul on ukrainlased loonud üle riigi paigutatud andurite süsteemi, mis tuvastab lähenevate droonide müra. Tänu sellele on nad suutnud droonide vastu võitlemiseks tõhusalt kasutada ka väikeveokitele paigaldatud kuulipildujaid.

Siiski arendab Venemaa, nagu ka Ukraina, oma droone pidevalt ning alustas suvel reaktiivmootoriga drooni Geran 3 tootmist. Mõnede hinnangute kohaselt on see võimeline lendama kiirusega üle 600 kilomeetri tunnis ja kõrgemal õhutõrjekuulipildujate kõrgusvahemikust, märkis Yle.

Signaali segamine võib anda laiema katvuse

Droonide sihtmärgini jõudmist saab takistada ka elektroonilise segamise abil.

"Seadmed häirivad lähenevate droonide GPS- või raadiosignaale, saates neile tugevama saatja abil vale asukohainfo," kirjeldas Kelloniemi. Tema sõnul kaasneb sellega aga oht, et droon tabab teist sihtmärki, kus see võib põhjustada materiaalset kahju või inimohvreid. "Siiski on oluline, et see ei tabaks planeeritud olulist sihtmärki," rõhutas ta.

Kelloniemi sõnul kasutab Ukraina muu hulgas Soome ettevõtte Sensofusion signaali segamise seadmeid. Nende hinnad jäävad 200 000 euro kanti ja need on kvaliteetsete segamisseadmete kategooria kõige soodsamas otsas.

Kankkio peab elektroonilist segamist teiseks kõige kulutõhusamaks droonide tõrjumise viisiks pärast kuulipildujaid. "Seadmete ostuhind võib olla veidi kõrgem, kuid need pakuvad suuremat geograafilist ulatust," selgitas ta.

Kankkio usub, et elektroonilist segamist hakatakse tulevikus kasutama õhukaitses selleks, et kaitsta suuri alasid.

Tema sõnul on turul saadaval ka väiksemaid taskuformaadis segajaid, mis on taskukohasema hinnaga. "Aga teine küsimus on see, mida nad suudavad," märkis ta viidates, et lühimaa droonide puhul on signaali segamine muutumas varasemast keerulisemaks.

Nii on Venemaa välja töötanud uued fiiberoptiliste kaablite abil juhitavad droonid, mida ei saa elektroonilise segamise abil tõrjuda.

Üks tõhusamaid viise selliste fiiberoptiliste droonide vastu on traditsiooniline haavlipüss (pumppüss). Ukraina sõdureid treenitakse nüüd droonide lähivõitluses hävitamiseks haavlipüssidega.

Tuleviku õhukaitse peab olema mitmekihiline

Kelloniemi ja Kankkio rõhutasid, et sõjas arendavad vaenupooled pidevalt oma relvi ja nende vastu tuleb välja töötada ka üha uusi kaitsevahendeid. Seetõttu on vaja mitmekihilist õhukaitsesüsteemi, mis kasutab erinevate olukordade jaoks erinevad vahendid.

"Kui jätta kaitse ühe meetodi hooleks, õpib vaenlane kiiresti, kuidas seda vältida. Kui kasutada kõiki võimalikke meetodeid koos, tekitab see vastasele probleeme," selgitas Kankkio.

Kankkio usub, et nii ehitatakse üles ka Euroopa tulevane õhukaitse ning meenutas, et ainult õhutõrjerakettidele lootmine oleks väga kulukas.

"Kui elektrooniline segamine ei suuda lähenevat ohtu tõrjuda, võib proovida sellele vastu astuda õhutõrjekuulipildujaga. Kui nähtavus on halb või sihtmärk lendab liiga kõrgel, saab selle tõrjumiseks kasutada õhutõrjedrooni või odavamat õhutõrjeraketti," ütleb Kankkio.

Uutele ohtudele vastu seismiseks tuleb õhukaitse kõiki aspekte pidevalt arendada, rääkis ka Kelloniemi. "Lisaks segamisseadmetele arendatakse juba ka teisi elektroonilise sõjapidamise meetodeid. Näiteks on laserrelvad tulevikus üha suurem osa õhukaitsest," ütles ta.

Kelloniemi sõnul kulub Euroopal siiski mitu aastat, et arendada välja usaldusväärne kaitse ulatuslike Venemaa droonirünnakute vastu.