"Varjuge kohe ohutusse kohta, hoolitsege oma lähedaste eest, oodake uusi juhiseid," teatasid Leedu relvajõud pealinnas Vilniuses viibivatele inimestele ennelõunal saadetud hoiatuses.

Leedu riigipea nõunik Frederikas Jansonas kinnitas, et president Gitanas Nausėda ja tema kantselei toimetati turvalisse asupaika. Varjendisse läks ka peaminister Inga Ruginienė, ütles tema kõneisik.

Samuti anti evakuatsioonikorraldus parlamendile. Seimi esimehe büroo juhataja Povilas Pinelis kinnitas, et varjenditesse viidi teiste seas spiiker Juozas Olekas.

Pärast Leedus idaosas antud õhuhäiret suleti ka Vilniuse lennujaama ümbritsev õhuruum, kuna kahtlustati, et Valgevenest võib riiki siseneda droon. Riiklik kriisijuhtimiskeskus teatas, et häire anti pärast seda, kui radar tuvastas mehitamata õhusõidukile iseloomuliku signaali.

Ohuga seoses tõsteti õhku NATO Balti õhuturbemissiooni hävitajad. Kaitseminister Robertas Kaunas ütles Reutersile maa-aluses varjendis rääkides, et sõjalennukid püüavad ohtu neutraliseerida.

"NATO õhupolitsei missioon on aktiveeritud ja otsib Leedu õhuruumis tuvastatud drooni," ütles Kaunas.

Droon oli saabunud Lätist, teatas kaitseminister Kaunas hiljem. Pole teada, kas see kukkus alla või lahkus Leedust, teatasid võimud. NATO hävitajad ei suutnud seda leida.

Intsident kestis umbes tund ja õhuohu hoiatus on tühistati pärast seda. Lennu- ja rongiliiklus on taastunud.

Kindral: Valgevene teavitas Leedut võimalikust lähenevast droonist

Valgevene teavitas Leedut võimalikust mehitamata õhusõidukist, mis suundub riigi territooriumi poole, ütles kolmapäeval Leedu maaväe ülem brigaadikindral Nerijus Stankevičius.

"Täna hommikul saime Valgevene sõjaväelt teate droonide kohta, mis võivad Leedu territooriumile siseneda; meie Läti naabrid said samasuguse teabe," ütles Stankevičius ajakirjanikele.

Nii Leedu kui ka Läti sõjaväeradarid tuvastasid kahtlase drooni, misjärel aktiveeriti NATO õhuturbejõud. Kaks hävitajat tõusid häire korras õhku Eestis asuvast Ämari lennubaasist, neist üks suunati Leetu ja teine Lätti.

"Lennukite ülesanne oli mehitamata õhusõiduk avastada, visuaalselt tuvastada ja hävitada, kuid operatsioon lõppes ilma, et õhus oleks märgatud ühtegi vaenulikku drooni. Õhuturbelennukid katkestasid missiooni ja naasid Eestisse," ütles Stankevičius.

Kindrali sõnul on objekti praegune asukoht teadmata – kas see kukkus alla või lahkus Leedu õhuruumist. Otsingud jätkuvad, kaasatud on õhuväe helikopter ja maaväe üksused.

Riikliku kriisireguleerimiskeskuse juht Vilmantas Vitkauskas ütles varem, et objekt kadus radariekraanidelt Merkinė piirkonna lähedal.

Leedu: hoiatussüsteem toimis kavakohaselt

President Nausėda kantselei teatas, et riigi hoiatussüsteemid toimisid drooniohu tõttu antud õhuhäire järel ettenähtud viisil.

"Algoritm toimis ja inimesi hoiatati võimaliku ohu eest. (...) Süsteem toimib. Kogu teabe selle kohta, kuidas süsteem toimib, kuidas inimesed käituvad ning kuidas reageerivad asutused, koolid ja teised, saab nüüd kokku koguda ja hinnata," ütles presidendi nõunik Frederikas Jansonas.

Tema sõnul on süsteem põhimõtteliselt töökorras, kuid nagu iga keerulise süsteemi puhul, pole see täiesti tõrgeteta, mistõttu tuleks juhtunut pidada õppetunniks, mida analüüsida.

Jansonas märkis, et sarnased vahejuhtumid võivad korduda seni, kuni sõda Ukrainas jätkub.

"Leedust mõnesaja kilomeetri kaugusel on sõda kestnud juba viis aastat ja on ilmne, et olukord on alates 2022. aasta veebruarist olnud keeruline ja pingeline. (...) Sõjalise kaitse küsimused on olnud ja jäävad ka tulevikus – kuni sõda lõpeb, püsib oht," ütles ta.

Ta lisas, et Leedu geograafiline asukoht nõuab pidevat valmisolekut ning avalikkus peaks jääma valvsaks ja olema valmis üksteist abistama.

Õhuhäire anti esialgu pärast drooni märkamist Leedu idapiiri lähedal ning seda laiendati hiljem ka teistele piirkondadele, sealhulgas Vilniuse ja Alytuse rajoonile, enne kui see tühistati.

Leedu julgeolekujuhi sõnul on riigi julgeolekuolukord üha pingelisem

Leedu Riikliku Julgeolekuameti (VSD) direktor Remigijus Bridikis ütles kolmapäeval, et Leedu julgeolekuolukord on muutumas üha pingelisemaks hiljutiste droonide sisenemise tõttu Balti õhuruumi.

Luurejuht märkis, et suundumus viitab edasisele eskalatsioonile, ning rõhutas vajadust olla valmis.

"Julgeolekuolukord teravneb (...), sõda toimub meie lähedal ja see toimub isegi siin, kui rääkida infooperatsioonidest, sabotaažist ja atentaadikatsetest," ütles Bridikis ajakirjanikele.

Ta kommenteeris olukorda enne valitsuses toimunud riikliku julgeolekukomisjoni istungit. Ametnikud kogunesid pärast seda, kui kolmapäeval kuulutati tuvastatud drooni tõttu osas Leedust välja õhuhäire.

Droon ületas piiri umbes kell 9.40 ja radarikontakt kadus Merkinė lähedal kella 11 paiku. Selle täpne asukoht on endiselt teadmata. Sõjaväe teatel teavitas Minsk Vilniust droonist, mis sisenes Leetu Lätist.

Bridikis ennustas, et Venemaa inforünnakud ja surve muutuvad agressiivsemaks ning kohanduvad erinevate stsenaariumidega.

"Nad vajavad pinget meie meeltes ja otsustusprotsessides. Nad kasutasid võimalust meid sihikule võtta. (...) Praegusel hetkel usun, et see on kindlasti rohkem suunatud inforünnakule," ütles Bridikis.

Drooniintsidente toimub üha sagedamini

Ukraina on suurendanud Venemaa vastu suunatud pikamaa droonirünnakuid, sealhulgas Läänemere piirkonnas. See on toonud viimasel ajal kaasa droonidega seotud intsidentide arvu järsu kasvu Venemaaga piirnevates Balti riikides ja Soomes. Alates märtsist on mitu Ukraina sõjaväe drooni eksinud nende õhuruumi.

Kolmapäeval Leedus toimunud intsidendiga sarnaste juhtumitega on seisnud silmitsi ka Läti ja Eesti. Alles teisipäeval oli Eestis juhtum, mille käigus NATO hävitaja tulistas alla oletatava Ukraina drooni.

Pühapäeval kukkus Leedus Utena rajoonis Samanė külas alla droon. Ametnike hinnangul oli tegemist lõhkeainet kandnud Ukraina drooniga, mis tehti esmaspäeval kahjutuks.

Märtsis kukkus Valgevene piiri lähedal asuvas Leedu Varėna rajoonis Lavysase järve teine Ukraina sõjaväedroon. Ametivõimude sõnul oli seade mõeldud rünnakuks Venemaale, kuid sisenes Leedu õhuruumi pärast seda, kui Vene elektroonilise sõja süsteemid selle navigatsiooni häirisid.

Eelmisel aastal sisenesid Vene Gerbera droonid kahel korral Leedu territooriumile, üks neist oli relvastatud lõhkeainega.

Droonid on korduvalt sattunud ka Läti õhuruumi ning tabanud isegi üht sealset kütusehoidlat, sellele siiski suuremat kahju põhjustamata. Läti valitsus astus eelmisel nädalal droonide sisenemiste käsitlemise tõttu tagasi.

Balti riigid ja Soome, mis kõik toetavad Ukrainat tugevalt, on süüdistanud drooniintsidentides Moskvat. Balti riikide ja NATO ametnike sõnul sisenevad Ukraina droonid piirkonna õhuruumi pärast seda, kui Venemaa elektroonilise sõja meetmed on need kursilt kõrvale kallutanud.

Samal ajal väitis Venemaa välisluureteenistus teisipäeval, et Ukraina valmistab Balti riikide territooriumilt ette rünnakuid Venemaa vastu ja et Ukraina üksused on juba Lätis. 

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et Venemaa sõjavägi jälgib tähelepanelikult Balti riikide õhuruumi läbivate droonidega seotud olukorda ja kavandab sobiva vastuse, teatas Venemaa riiklik uudisteagentuur TASS kolmapäeval.