Võrreldes 2025. aasta eelarvega kasvavad tulud 843 miljoni euro võrra ehk 4,7 protsenti. Kulude kogumaht kasvab aastaga 1,15 miljardit eurot ehk 6,3 protsenti. Investeeringute kogumaht kasvab aastaga 32 protsenti ehk 305 miljoni euro võrra.

"Suur pilt on rahandusvaates muidugi kehv ja eelarvenõukogu ja Eesti Pank sellele tähelepanu juhivad," ütles rahandusminister Jürgen Ligi eelarvet tutvustades.

"Me liigume nüüd selle eelarvega kahes suunas. Üks asi on järsk kaitsekulude kasv, rahanduslikult väga üle võimaluste. See tähendab, et defitsiit kasvab," märkis Ligi.

Valitsus toob suurima kulukasvuna välja kaitsekulutuste tõusu viiele protsendile SKP-st, milleks kulub järgmisel aastal lisaks 844,5 miljonit eurot.

Suurenevad investeeringud õhu- ja raketikaitsesse, droonivõimekusse ning kaug- ja täppislöökidesse. Luuakse õhukaitsebrigaad ja uued pioneeripataljonid, arendatakse välja C-RAM süsteemid kriitilise taristu kaitseks ning laiendatakse väljaõppe- ja harjutusvälju. Lisaks jätkub kaitsetööstusparkide rajamine. Pärnumaa pargi projekteerimiseks ja ettevalmistuseks kavandatakse ligi 50 miljonit eurot. 

Eesti jätkab Ukraina toetamist 0,25 protsendiga SKP-st ehk 110,7 miljoni euroga, millest suurem osa suunatakse tellimusteks Eesti kaitsetööstusele. 

Suurem tükk tulude vähendamist, 780 miljonit eurot, tuleneb ühtse 700 euro suuruse tulumaksuvabastuse kehtestamisest ja plaanitud kaheprotsendipunktilise tulumaksutõusu ärajätmisest. Eesti maksukoormus langeb 36,6 protsendilt 35,2 protsendile.

"Ega seda keegi ka ju kritiseerida julge," märkis Ligi, lisades et maksutõusude ärajätmine ja ühtlase tulumaksu kehtestamine on suur pinge eelarvele, mis samas ka majanduskasvu kiirendab.

Valitsus teeb eelarve Euroopa Liidu eelarvereegli lõdvendamise tõttu 4,5 protsendiga SKP-st defitsiidis. Nii suurt puudujääki ei ole aastaid olnud.
allikas: riigieelarve seletuskiri

Peaminister ja Reformierakonna juht Kristen Michal ütles, et puudujääki võiks hakata vähendama 2028. aastast. Ehk siis peale 2027. aasta valimisi.

"Selleks sobivad mõlemad, nii tulude lisandumine kui kulude ülevaatamine. Majandusteoreetiliselt on kulude koomale tõmbamine parema mõjuga. Eks neid debatte saab pidada valitsuses korduvalt. Aga tuleb teha kindlasti mõlemat, tuleb nii kulusid üle vaadata, selleks samme astuda, kui ka arutada, mida me tulude poolega teeme. Aga praegu on see trajektoor seatud langema, nii et me jõuame eelarve raamidesse tagasi täiesti plaanipäraselt, mitte ootamatult," rääkis Michal.

Eesti 200 juht ja haridusminister Kristina Kallas ütles, et eelarve kiirendab majanduskasvu.

"Me tegelikult investeerime majandusse rohkem võrreldes varasemate eelarvetega selleks, et turgutada majandust ja inimeste ostujõud kasvaks," ütles Kallas.

Investeeringutena näeb valitsus ette 276,8 miljonit eurot maanteetaristusse, sealhulgas 65 miljonit mootorsõidukimaksust ning 684,2 miljonit raudteesse, et muuhulgas tagada Rail Balticu valmimine 2030. aastaks.

Mittehädavajalikud kulud, sealhulgas avalike hoonete rekonstrueerimised, kärbitakse ja lükatakse edasi. Samuti kärbivad ministeeriumid tööjõukulusid 20 miljoni euro võrra.

Hariduse, siseturvalisuse, kultuuri ja erihoolekande palgafondi suurendab valitsus kuni 10 protsenti, milleks suunab umbes 117 miljonit eurot.

Koos maksumuudatustega tõuseb õpetajate keskmise palga teenijate netotulu 319 euro võrra kuus ehk 3828 euro võrra aastas. Samades valdkondades rakenduvad aga ka varasemad tegevuskulude kärped – haridus-, sise- ja kultuuriministeeriumi kogukärbe ulatub 2026. aastal 94 miljoni euroni, millest haridus- ja teadusministeerium lisab eelarverevisjoni kaudu veel 18 miljonit eurot.

Keskmine pension kasvab prognoosi järgi 5,4 protsenti, eelarves on selleks 210 miljonit eurot.

Mootorsõidukimaksu muudatustega väheneb maksekoormus iga lapse kohta 100 euro võrra, mis vähendab laekumist üle 16 miljoni euro. Lisaks väheneb väikebusside maksumäär.

Toimetulekutoetuste eelarvet suurendab valitsus kokku 4 miljoni euro võrra.

Ministeeriumide plaanid

Haridus- ja teadusministeerium – tõstab õpetajate palku, palgafond kasvab 10 protsenti, alammäär 1970 eurot, keskmine palk 2403 eurot; kokku ca 117 miljonit eurot prioriteetsetele palkadele, suurendab doktoriõppekohtade arvu 50 koha võrra 350 doktorandini ning viib edasi eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava. Teadus- ja arendustegevuse investeeringud on järgmisel aastal eelarves üks protsent SKP-st.

Justiits- ja digiministeerium – reformib kohtusüsteemi, suurendab kohtunike koolitusvõimalusi ja arendab kohtuinfosüsteeme, tagab vanglateenistuse palgatõusu. 

Kaitseministeerium – kaitsekulud tervikuna kasvavad 2026. aastal vähemalt viie protsendini SKP-st, kasv 844,5 miljonit eurot võrreldes 2025. aastaga. Selle eest arendatakse õhukaitset, diviisi struktuure, droonivõimet, kaitsetööstust, sealhulgas jätkatakse kaitsetööstuspargi rajamist.  

Kliimaministeerium – suunab investeeringud Rail Balticu arendamisse ja raudteehoidu, 684,2 miljonit eurot, sealhulgas Rail Balticule 435,7 miljonit eurot, maanteetaristusse 283,1 miljonit eurot, taastuvenergia võime kasvatamisse 40 miljonit eurot, kliimameetmetesse 11,5 miljonit eurot ning elurikkuse kaitseks 23,3 miljonit eurot ja metsanduse arendusse 14,4 miljonit eurot. 

Kultuuriministeerium – tagab kultuuri- ja spordivaldkonna palgatõusu, mis hõlmab kultuuritöötajaid, treenereid, kollektiivide juhte, ning toetab rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste korraldamist. Näiteks kasvab Team Estonia toetusmeetme maht 2026. aastal kahe miljoni euro võrra. 

Regionaal- ja põllumajandusministeerium – suunab 174,4 miljonit eurot ühistranspordi kestlikku rahastamisse, millele lisandub umbes 50 miljonit eurot piletitulu. See tagab pikaajaliste veolepingute täitmise, aitab ellu viia ühistranspordireformi, toob uued elektrirongid ja tihedama rongiühenduse.  Valdkonna eelarvega tagatakse Eesti toidujulgeolekut ja -ohutust, näiteks loomataudide ja taimekahjurite seireks 1,7 miljonit eurot. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium – meelitab investeeringuid ja pikendab suuremahuliste investeeringute toetusmeedet 40 miljonit eurot aastas, energiamahukatele ettevõtetele kehtestatakse taastuvenergia tasu ülempiir, mis vähendab ettevõtete jaoks energiahindu. Tootlikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks toetatakse ettevõtete teadus- ja arendustegevusi järgmisel aastal kokku 117 miljoni euroga, sealhulgas uude innovatsioonilaenu meetmesse 27,3 miljonit eurot. Tõhustatakse planeerimist ja luuakse ekspressrada strateegilistele investeeringutele. Suur osa ministeeriumi eelarvest on suunatud Eesti Töötukassale, muuhulgas sellele, et aidata inimesi tööturule. Näiteks 14 miljonit eurot on ette nähtud tööhõive edendamiseks. 

Rahandusministeerium – arendab 7,2 miljoni euro eest ühtset eelarvesüsteemi ERIS, uuendab 6,5 miljoni euro eest riigi majandustarkvara SAP ja panustab 7,2 miljoni euroga maksu- ja tollisüsteemide moderniseerimisse ning ühe miljoni euroga statistika kvaliteeti. 

Siseministeerium – valitsemisala palgatõusudeks eraldatakse 2026. aastal 28,9 miljonit eurot, mis võimaldab eesliinil töötavatele päästjatele, politseinikele, päästekorraldajatele ja sisekaitseakadeemia õppejõududele pea 10 protsenti palgatõusu.  Järgmisel aastal keskendub ministeerium siseturvalisuse järelkasvule, piirivalve tugevdamisele, alustab droonimüüri investeeringutega, jätkab kriisideks valmistumisega ning investeerib elanikkonnakaitsesse.  

Sotsiaalministeerium – prognoosi järgi on Tervisekassa defitsiit varasemaga võrreldes 73 miljoni euro võrra väiksem ehk järgmisel aastal on defitsiit 104,9 miljonit eurot. Ministeerium jätkab tervishoiu rahastamise tõhustamisega, näiteks korrastab haiglavõrku, kaotab dubleerimised, ühtlustab esmatasandi arstiabi kvaliteeti. 20 euro võrra suureneb toimetulekutoetuste piir. Erihoolekande rahastust tõstab ministeerium 4,2 miljoni euro võrra, et valdkonna asutused saaksid tõsta oma töötajate palku. Jätkub pensionide indekseerimine, prognoosi järgi kasvab keskmine pension 5,4 protsenti ning eelarves on selleks ette nähtud järgmisel aastal 210 miljonit eurot. 

Välisministeerium – kulude ja investeeringute eelarve on 2026. aastal 138 miljonit eurot.  Vahendid suunab ministeerium Eesti julgeoleku tugevdamisse, diplomaatilise võimekuse kasvatamisse, eksporditurgude mitmekesistamisse. 2,1 miljonit eurot eraldab ministeerium lisaks tsiviilabi andmiseks Ukrainale. Veel eraldab 1,8 miljonit üleilmse Ukraina ülesehitamise konverentsi ettevalmistamiseks, mis toimub Eestis 2027. aastal. 

Koos 2026. aasta riigieelarvega kiitis valitsus heaks ka 2026–2029 riigi eelarvestrateegia ning kinnitas ka teised seaduse eelnõud, mis tuleb parlamenti esitada koos eelarvega. 

Loe riigieelarve seletusekirja täismahus: