Riigikogu väliskomisjon kuulas teisipäeval ära rahvaalgatuse algatajad, mis soovis riigikogu Iisraeli parlamendirühma laialisaatmist. Algatus kogus kuuga vajalikud 1000 allkirja, et see jõuaks riigikokku. Väliskomisjon kuulas teisipäeval algatajad ära ja vastas nende küsimustele. Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles teisipäeval, et tegelikult ei ole väliskomisjonil või riigikogul selle algatusega mitte midagi teha, sest riigikogu parlamendirühmi moodustatakse riigikogu liikmete vabal tahtel.

Krossi sõnul on arusaadav, et inimesed Iisraeli ja Palestiina teemale tähelepanu pööravad ja seadusest tulenevalt on riigikogul 1000 allkirja kogunud algatused ära menetleda.

Kross ütles, et kuigi ta on antisemitismi sildi kleepimisega väga ettevaatlik, siis sellel algatusel selline maik siiski on.

Kross märkis, et seda algatust iseloomustab põlvkondlik muutus.

"Meieealised, kes mäletavad Nõukogude Liitu ja seda, kuidas KGB mõtles välja palestiinlased, enam-vähem, ja Kreml toetas Arafatti, NATO toetas Iisraeli ja see tähendas, et Iisrael on hea ja palestiinlased on halvad. See on selline väga lihtsustatud minu põlvkonna arusaam," lausus Kross.

"Ja kui me vaatame kasvõi 7. oktoobrit 2023, kui Putini sünnipäeval Hamas tegi ühe jõhkra teo, millest kindlasti võitis Venemaa, millest kindlasti võitis Iraan, millest kaotas Ukraina ja mis halvendas väga palju julgeolekukeskkonda. Ja mis mõnes mõttes sundis Iisraeli minema sõtta, mis siiamaani kestab. Kas me tõesti arvame, et me peaksime seda seltskonda, kes mängib kokku kõigi meie vaenlastega, toetama ja hülgama Iisraeli, kes on aastakümneid olnud ainus demokraatia Lähis-Idas?" jätkas Kross.

Kross tunnistas, et tal on olnud sel teemal üsna tuliseid vaidlusi väliskomisjonis ka välisminister Margus Tsahknaga.

Ta märkis, et kuigi praegune Eesti seisukoht on, et me ei tõtta Palestiina riiki tunnustama, on samal ajal selge, et Eesti peab mingil määral arvestama ka oma liitlaste meelsusega.

"Loomulikult me peame arvestama, et rahvusvaheline õigus on oluline ja panema tähele, kui Iisrael peaks tõesti sõjaõigust rikkuma. Aga suures pildis võrrelda, et Hamas rikub sõjaõigust ja Iisrael rikub sõjaõigust, et ühed mustad mõlemad, see ikkagi ei vasta tõele. See on täiesti absurdne," ütles Kross.

Saatejuht Anvar Samost meenutas, et praeguse välisministri ametisoleku ajal on Eesti hääletanud kahel korral Iisraeli puudutavates küsimustes ÜRO hääletusel teistmoodi kui USA ning seega toonud muutuse Eesti välispoliitilisse liini.

Krossi hinnangul on see muutus taktikaline ning Eesti argument on olnud Iisraeli tegevus hukka mõista eesmärgiga olla globaalse lõuna jaoks usutavam Venemaa tegevuse hukkamõistmisel Ukrainas. "Et meie seisame rahvusvahelise õiguse eest. Et venelane on halb Ukrainas, aga kui Iisrael eksib, siis me oleme valmis ka Iisraeli kritiseerima," sõnas Kross.

Krossi sõnul oleks väga kurb, kui Eesti läheks praeguse Palestiina riigi tunnustamise lainega kaasa. Välisminister Margus Tsahkna kinnitas, siiski sel nädalal Eesti praegu Palestiinat tunnustama ei tõtta.

"Eks see Iisraeli küsimus ole selline väga korralik kahvel. Me oleme ju varem kasutanud sellist printsiipi, et meil päris oma positsiooni ei olegi. Kui on Euroopa Liidu ühispositsioon, siis me hääletame koos Euroopa Liiduga. Kui seda ei ole, siis me hääletame nagu Ameerika Ühendriigid. Ja sealt edasi võib-olla peab hakkama oma peaga mõtlema," lausus Kross.

Kross märkis, et sellises lähenemises ei ole mitte midagi maailmavaatelist või inimõiguse või rahvusvahelise õiguse silmas pidamist.

"Minu arvates on ammu aeg Eestil oma positsioon selles küsimuses kujundada. Mulle tundub, et me oleme esimesed sammud nüüd teinud, et me ei läinud kaasa selle prantsuse ja inglise rumalusega hakata praegu Palestiinat tunnustama, justkui see kuidagi olukorda parandaks. See ainult innustab Hamasi ja annab sõnumi, et ikkagi terrorismiga saavutab tulemusi. See on sarnane, kui öelda, et tunnustame siis Donbassi ka," rääkis Kross.

Saatejuht Samost küsis, kas Eestil on mingi ajaloolisest moraalist tulenev kohustus tunnustada Palestiinat riigina. "Minu arvates mitte," vastas Kross.

"Eesti toetab nn kahe riigi lahendust. Sellega on see, et mõlemad pooled peavad tunnistama võimalust, et kaks riiki on võimalik. Praegu ju suur osa palestiinlasi ei taha kahe riigi lahendust, nad tahavad ühe riigi lahendust – jõest mereni ilma mingi Iisraelita. Nii kaua kui nad ei lepi sellega, et Iisrael on olemas, arvan ma, et Eesti ei saa leppida sellega, et nemad riigina on olemas. Kui see on kokku lepitud, siis jumala eest," ütles Kross.

Kross ei leia, et Eesti diplomaadid peaksid hakkama Palestiinat tunnustanud Euroopa riikide juhtidele selle eest kriitikat tegema. "Ma ei tea, kas me peaksime just hakkama Iisraeli eestvõitlejateks Euroopas, aga siiski Eesti seisukohti võiks avaldada," sõnas ta.

Kross märkis, et arvatavasti on Gaza sõjas sõjaõigust rikutud nii Hamasi kui tõenäoliselt ka Iisraeli poolt, ent Iisrael üritab seda vältida.

"See on tohutult keeruline sõjaline keskkond. Minna tihedalt asustatud alal terroristlike rakkude ja maa all asuvate üksuste vastu võitlema, kes ronivad haiglatesse ja koolidesse. Mida rohkem tsiviilohvreid, seda parem Hamasile ja seda halvem Iisraelile. Minna nüüd sõja ajal neid õpetama siit või Brüsselist, kuidas seda täpselt teha, on lubamatu," sõnas Kross.

"Iisrael on ikkagi eksistentsiaalses sõjas. Isegi see vaherahu jutt on naiivne jutt. Ukraina puhul oli ju sõja alguses selge, et vaherahu on halb. Kujutage ette, kui oleks vaherahu olnud, kui venelased olid Kiievi all. Siis oleks kogu see ala praegu venelaste käes," ütles Kross.