"Esmane analüüs näitab, et tegemist on tervitatava sammuga. Ja mitte lihtsalt selle pärast, mis on 20 punktis kirjas, vaid sellepärast, et tundub, et on lootus saavutada sellele plaanile ka laiem rahvusvaheline toetus regioonist: Iisrael on teatanud oma toetusest, mitmed araabiariigid nagu me aru saame samamoodi, mitmed Euroopa riigid on ka juba avalikult öelnud, et tervitavad Ameerika algatust. Meie ka loomulikult tervitame seda algatust," rääkis Vseviov usutluses ERR-ile.

"Loomulikult me näeme, et pikemas perspektiivis alternatiivi kahe riigi lahendusele ei ole. Aga positiivsena saame alla kriipsutada sellegi, et ka see USA plaan tegelikult lähtub sellest samast kahe riigi lahenduse ideest – järk-järgulisest Iisraeli väljatõmbumisest Gazast, loomulikult humanitaarabi sisselubamisest, pantvangide vabastamisest ja järk-järgulisest liikumisest sellise tuleviku suunas, mida võib pidada ühest küljest julgeolekut tagavaks Iisraelile ja teisest küljest õiglaseks ka palestiinlastele," tõdes välisministeeriumi kantsler.

Tema sõnul on nüüd põhiküsimus, kas ka Hamas selle plaani vastu võtab.

"Ameerika Ühendriigid on öelnud, kui ma väga ei eksi, et nemad tahavad oma 20 punkti alusel edasi liikuda ka juhul, kui Hamas sellega nõustuda ei saa," märkis Vseviov. "Iisrael on öelnud, et on võimalik lahendada olukord keeruliselt ja kergelt, nad helistavad kergelt, kuid on valmis ka keeruliselt. Selles loomulikult nähtub ka ähvardus Hamasi suunas, mis arvestades, et tegemist on sõdivate osapooltega, ei olegi niivõrd üllatav."

Vseviovi sõnul on märkimisväärne just USA pühendumine, mis avaldub esitatud rahukavas esitatud punktides ja mis eraldi võetuna kõik väärivad tervitamist.

"Muidugi me oleme näinud Lähis-Idas korduvalt, et ka väga head elegantsed plaanid, kui nad puutuvad kokku reaalsusega, tingimata ei õnnestu. See on keeruline piirkond, aga seda katset, et olukorda lahendada, tuleb tervitada," rõhutas Vseviov.

"Ja pall on nüüd väga mitmes mõttes Hamasi poolel – nad peavad otsustama, kas tahavad sõdimist jätkata või võtavad vastu selle pakkumise, mis näeb ette Hamasi relvitustamist, aga ka amnestiat neile, kes on valmis selle plaani alusel edasi liikuma. Loodetavasti võtavad nad selle vastu. Aga ka sellisel juhul kindlasti selle plaani rakendamine lihtne olema ei saa. Kui nad seda vastu ei võta, siis kardetavasti jätkub praegune olukord, mis aga ei tohiks olla küll kellegi huvides," leidis kantsler.

Vseviov tõstis esile ka araabiariikide rolli võimalikus Gaza ja Palestiina riigi ülesehitamises: "On raske ette kujutada, et keegi teine võiks omada legitiimsust selle tegemisel. Paistab, et araabiariikide toetus on olemas sellel plaanil. Näis, kui see asi nüüd praktikasse rakendamisesse läheb, kui kaugele jõutakse."

Kantsler tõdes, et sõda Gazas on vahepeal juba normaliseerunud Iisraeli suhted araabiariikidega uuesti tohutu pinge alla pannud.

"Nii et ma arvan, et need ei liialda, kes hindavad, et sellest võib sündida midagi, mis viib laiema regiooni stabiliseerumiseni, kui see olukord kiiremas korras lahendada, nõnda, et oleksid tagatud Iisraeli julgeolek ja palestiinlaste õigustatud ootus enesemääramise järele. Aga selle tulemina võivad ka seni saavutatud stabiliseerumise elemendid Iisraeli ja araabiariikide suhetes täielikult kokku variseda," rõhutas Vseviov.

Ta meenutas ka selle konflikti lahendamise tähtsust Eesti julgeolekule: "Pelk asjaolu, et me siin sellest räägime kinnitab, et Lähis-Idas toimuv on oluline ka globaalselt. Paratamatult – tahame me või ei taha – meie liitlased, teised maailma riigid selle küsimusega tegelevad ja kogu see aeg, kui nad tegelevad selle küsimusega, ei tegelenud nad näiteks Venemaa agressiooni tagasilükkamise küsimusega. Nii et meie huvides on loomulikult, et võimalikult ruttu saabuks rahu ja stabiilsus, mis vastaks ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele."