Järgmise aasta riigieelarves kasvab investeeringute kogumaht kolmandiku võrra
Investeeringute kogumaht kasvab järgmise aasta riigieelaarves võrreldes tänavusega kolmandiku võrra. Kõige enam investeeritakse kaitsevõimesse, kuid need vahendid lähevad suures osa Eestist ära. Teine prioriteet on taristu, kus jätkatakse nii Rail Balticu kui ka kahe riigi tähtsaima riigimaantee neljarajaliseks ehitamisega.
Riigieelarves planeeritud investeeringute kogumaht on 1,31 miljardit.
Suurem osa investeeringute vahenditest ehk 63 protsenti läheb kaitseministeeriumile. Kliimaministeeriumi investeeringud moodustavad 25 protsenti ja sellest enamus läheb taristu arendamisse. Sise- ja justiitsministeeriumi investeeringud moodustavad kumbki kolm protsenti, haridusministeeriumile jagub kõigest kaks protsenti kogumahust.
Tegelikult tulevad vahendid, mida riik järgmisel aastal kulutab, kokku erinevatelt eelarve ridadelt ja programmidest. Kaitseministeeriumi eelarve suureneb 2,4 miljardi euroni. Pool sellest läheb kulude ja investeeringuna kaitsevarustuse soetamisse. Investeeringute maht suureneb eelarves poole võrra. Suures osa läheb see raha Eesti ära.
"Eesmärk kahtlemata ju on see, et läbi nende investeeringute ja läbi selle, et Eesti riik ka ostab rohkem Eesti kaitsetööstuse ettevõtetelt, peaks raha ka rohkem Eesti kaitsetööstusse jääma. Loomulikult reaalsus on see, et täna meil neid võimekusi enamasti ei ole ja need seadmed tuleb meil osta väljaspoolt sisse," sõnas kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts.
"Kas ja kui palju siis sellest otse Eesti majandusse jõuab, seda on täna väga raske öelda, sest kaitsevaldkonnas väga paljud ostud on import. Kindlasti koostöös kaitseministeeriumiga on ka ju kaitsetööstuspark ja siia reaalselt tööstust tuleb. See siis ühte või teistpidi Eesti majandusse jõuab," ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.
Teiseks prioriteediks on transporditaristu arendamine, kuhu investeeritakse järgmisel aastal ligi miljard eurot, kuid seegi summa tuleb kokku erinevatest programmidest. Investeeringutest 435 miljonit eurot läheb Rail Balticule ja teedesse 283 miljonit eurot. Töid alustatakse kauaoodatud Libatse-Nurme lõiguga Tallinna-Pärnu maanteel ja Tallinna-Tartu maanteel Imaveres.
"2027. aasta on siin plaanitud, et valmis on Pärnu suunal siis kokku 42 kilomeetrit ja Imavere tööd algavad. Algab ka projekteerimine ja maade ostmine. Projekteerimine lõpeb ka siis Imaverest Mäoni," lausus taristuminister Kuldar Leis.
Ettevõtluskeskkonna arendamiseks suunatakse 179 miljonit eurot.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
