USA valitsusasutused peatasid eelarvevaidluse tõttu töö
Ameerika Ühendriikide valitsusasutused peatasid kolmapäeval suure osa oma tegevusest, kuna sügavad parteilised lõhed takistasid kongressil ja Valgel Majal riigisektori rahastamises kokkuleppele jõudmast.
USA valitsusagentuuride teatel tähendab valitsusseisak seda, et aeglustub lennuliiklus, seiskuvad teadusuuringud, viibib tähelepanelikult jälgitava septembrikuu tööhõivearuande avaldamine, peatub USA sõjaväelastele palga väljamaksmine ja 750 000 föderaaltöötajat peavad minema palgata puhkusele, mille päevane maksumus on 400 miljonit dollarit.
Hoolimata aktiivsetest läbirääkimistest kongressis ei jõudnud demokraadid ja vabariiklased teisipäeval läbimurdeni valitsuse rahastamises pärast 30. septembrit, mis tähistab ühtlasi ka USA eelarveaasta lõppu. Kongressi 100-liikmeline ülemkoda, senat, vajab valitsuse rahastamise eelnõude vastuvõtmiseks 60 häält – seitse rohkem, kui on vabariiklastel.
President Donald Trump, kelle kampaania föderaalvalitsuse radikaalseks ümberkujundamiseks on juba käivitanud umbes 300 000 töötaja koondamise detsembriks, hoiatas kongressi demokraate, et sulgemine võib sillutada teed pöördumatutele meetmetele, sealhulgas rohkemate töökohtade ja programmide koondamisele.
Valitsusasutuste töö peatumine toimus mõni tund pärast seda, kui senat lükkas tagasi lühiajalise kulumeetme, mis oleks hoidnud valitsuse tegevuses kuni 21. novembrini. Demokraadid olid seaduseelnõu vastu, kuna vabariiklased keeldusid pikendamast miljonite ameeriklaste tervisehüvitisi, mis peaksid aasta lõpus aeguma. Vabariiklaste sõnul tuleb seda küsimust eraldi käsitleda.
Valitsuse rahastamisel on vaidlusküsimuseks 1,7 triljonit dollarit agentuuride tegevuseks, mis moodustab umbes veerandi valitsuse seitsme triljoni dollari suurusest kogueelarvest. Suur osa ülejäänust läheb tervishoiu- ja pensioniprogrammidele ning intressimaksetele 37,5 triljoni dollari suuruselt riigivõlalt.
Sõltumatud analüütikud hoiatavad, et sulgemine võib kesta kauem kui varasemad eelarvega seotud sulgemised, kusjuures Trump ja Valge Maja ametnikud ähvardavad demokraate karistada valitsusprogrammide ja föderaalse palgafondi kärpimisega.
USA ajaloo pikim valitsuse sulgemine kestis 35 päeva, detsembrist 2018 kuni jaanuarini 2019 Trumpi esimesel ametiajal, vaidluse tõttu piirivalve üle.
"Nad tahavad ainult meid kiusata. Ja see ei õnnestu," ütles senati demokraatliku partei saadikute juht Chuck Schumer kõnes päev pärast kohtumist Valges Majas Trumpi ja teiste kongressi juhtidega, mis lõppes kahe partei suure lahkarvamusega.
Senati enamuse juht John Thune kirjeldas tagasilükatud lühiajaliste kulutuste eelnõu kui erapooletut meedet, millel puuduvad parteilised poliitilised lisad, mida demokraatidel pole varasematel aastatel probleemi olnud aktsepteerida.
"Mis on muutunud, on see, et president Trump on Valges Majas. Sellest see kõik räägibki. See on poliitika. Ja pole ühtegi sisulist põhjust, miks peaks valitsuse sulgemine toimuma," ütles Lõuna-Dakota vabariiklane ajakirjanikele.
Trumpi vabariiklastel on kongressi mõlemas kojas enamus, kuid seadusandlikud eeskirjad nõuavad, et kulutusi käsitlevate seadustega nõustuks 60 senaatorist sajast. See tähendab, et rahastamisseaduse vastuvõtmiseks on vaja vähemalt seitsme demokraadi toetust.
Demokraadid on oma pettunud toetajate surve all, et nad saavutaksid mingigi võidu enne 2026. aasta vahevalimisi, mis määrab selle, kes hakkab kongressi kontrollima Trumpi ametiaja viimaseks kaheks aastaks.
Tervishoiupoliitika on andnud neile võimaluse ühineda teema taha, mis kõnetab valijaid.
Lisaks pikendatud tervishoiutoetustele on demokraadid püüdnud tagada ka seda, et Trump ei saaks neid muudatusi tagasi võtta, kui need seaduseks allkirjastatakse. Trump on keeldunud kulutamast kongressi poolt heaks kiidetud miljardeid dollareid, mis on pannud mõned demokraadid kahtlema, miks nad peaksid üldse kulutusi käsitleva seadusandluse poolt hääletama.
Chicago ülikooli politoloogiaprofessor Robert Pape ütles, et ebatavaliselt polariseerunud USA poliitiline kliima pärast konservatiivse aktivisti Charlie Kirki mõrva ja mõlema partei äärmuslike tiibade kasvav võim võivad muuta parteijuhtide jaoks valitsuse rahastamise taastamise kokkuleppele jõudmise raskemaks.
"Poliitika reeglid muutuvad radikaalselt ja me ei saa kindlalt teada, millega see kõik lõpeb," ütles Pape. "Mõlemad pooled peaksid eirama oma kümnete miljonite tõeliselt agressiivsete toetajate, oma valijate seisukohti, mida neil on tõesti raske teha," tõdes ta.
Enne sulgemist pöördus Trump oma toetajate poole tehisaru abil loodud võltsvideoga, mis näitas manipuleeritud pilte Schumerist, kes näib demokraate kritiseerivat, samal ajal kui Esindajatekoja juhtiv demokraat Hakeem Jeffries seisab tema kõrval, juurde joonistatud sombreero peas ja vuntsid nina all.
Amazing post by President Trump An AI video of Chuck Schumer and Hakeem Jeffries. LOL pic.twitter.com/o6p3kG3Uku
— Evita26 (@ewa_baczkowska) September 30, 2025
"See oli lapsik. See oli väiklane," ütles Schumer ajakirjanikele. "Seda võiks teha viieaastane, aga mitte Ameerika Ühendriikide president. Aga see näitab, kui ebatõsiselt nad sellesse suhtuvad. Neid ei huvita karvavõrdki kahju, mida nad oma sulgemisega teevad."
Tööseisak tähendaks, et mittehädavajalikud tegevused peatuksid, jättes sajad tuhanded riigiteenistujad ajutiselt palgata ning potentsiaalselt häirides paljude sotsiaalkindlustushüvitiste väljamakseid.
USA valitsuse tööseisakud on äärmiselt ebapopulaarsed ning nii demokraadid kui ka vabariiklased püüavad seda stsenaariumi vältida, süüdistades samal ajal tööseisaku põhjustamises vastasleeri.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Reuters











