"Mis on teisiti? Pärast Poola massilist drooniinvasiooni, kui Vene droonid lendasid Poola umbes kuu aega tagasi, on nüüd kümnes eri riigis olnud selliseid teenustõkestusründeid droonide abil. Kui me oleme harjunud rääkima näiteks DDOS rünnakutest küberruumis, siis see on ka sisuliselt samasugune teenustõkestusrünnak odavate kättesaadavate vahenditega mingi elukriitilise teenuse suunas. Ja sellest, et see on laiem operatsioon, annavad märku kümnest Euroopa riigist tulnud teated selliste juhtumite kohta," ütles Oidsalu.

"Tegemist on asümmeetrilise relvaga, sellepärast et nagu Eesti eksperdid ka juba meedias on selgitanud, on droonide lennuväljadel alla võtmine ja tuvastamine väga keeruline tegevus ja igasugune jõu kasutamine seal võib kaasa tuua tsiviilohvreid," lisas ta.

"Praegu me olemegi sellises faasis, et Euroopa tervikuna on drooni kaitsevõimete arengutelt maas Ukrainast kaks-kolm aastat. Me mingeid asju oleme siin algatanud. Eesti eestvõttel loodi see Euroopa Liidu droonimüüri projekt. Aga kõik need asjad võtavad aega. Mingi stardiaja me oleme maha maganud, mille oleks võinud meile anda Ukraina sõjaväljadel toimuv. Miks me seda pole arvestanud? Võib-olla üldine ohutaju on olnud selline, et see sõda ei liigu ohtlikul moel Ukrainast välja. Me oleme mõelnud sellest kui võimalikust sõjalise tegevuse üle loksumisest, aga venelastel on ka muid eskalatsioonivahendeid, ka hübriidseid, neil on kogemusi selles osas," rääkis Oidsalu.

"Me peaks tegema nüüd kained järeldused ja hästi kiire rakendusplaani, kuidas mitte ainult droonikaitse osas, vaid ka ründedroonide võime osas jõuda vastasele ajas natukenegi järele," sõnas Oidsalu.

Oidsalu sõnul kasutatakse droonide välja laskmiseks arvatavasti Vene varilaevastiku laevu.

"Kui oletatakse, et varilaevu kasutatakse droonide väljalaskmiseks, siis miks mereline luure ei ole võimeline seda tuvastama? Võib-olla me ei luura merel piisavalt ja peaksime mõtlema, kuidas käituda selles uues olukorras, mis ei ole tegelikult üldse nii väga uus, sest varilaevad on ju Läänemerel sigatsenud mitu aastat. Seal me kindlasti saame teha midagi paremini liitlastega koos," lausus Oidsalu.

NATO on tulnud appi

Oidsalu sõnul on NATO pärast erinevaid sündmusi tulnud appi ja käivitanud operatsioone, näiteks Baltic Sentry, mis käivitati pärast kaablite lõhkumist varilaevade poolt.

"Me ei pea tundma, et NATO meid ei aita. Selle Baltic Sentry raames on üsna palju tugevdatud mereseiret, ka kohalolu. Isegi ameeriklased saatsid ju sinna oma sellise meresõjalennuki, mis suudab teha seiret, luuret ja samal ajal sõdida allveelaevade ja pealveelaevadega. Seal on kindlasti elavnemist olnud ja nüüd ka õppuste moel. Poola ja Rootsi tegid Gotlandil suure õppuse, Rootsi on kasutanud ka varem õppuse formaati, selleks et Gotlandi julgestada. Mingid julgestustegevused on justkui käimas. Ma arvan, et see on suuremas kontseptuaalses raamistikus sellesama operatsiooni osa," hindas Oidsalu.

"Nüüd õhus on meil alustatud operatsiooni Eastern Sentry ja õhukohalolek on läinud üsna massiivseks. NATO ilmselgelt näitab kohalolu ja on tegelikult ka kohal, et saada ise ka paremini aru, mis õhuruumis toimub. Vaadatakse ka nende üksikute drooniintsidentide mustrit, kui lai see on geograafiliselt ja siis hinnatakse ilmselt ka riskistsenaariumi, NATO väejuhatuses kaasa arvatud, et mingil kujul tuleb kuhugi miski eskalatsioon veel. Kas just samas domeenis, kas droonidega, aga midagi võib veel tulla. Ja selleks tahetakse venelastele anda üsna tugev signaal, et me oleme siin olemas ja me ei karda siin toimetada enesekaitseks," ütles ta.

Juba umbes nädal tagasi ütles USA president Donald Trump ootamatult, et Ukraina võib kogu oma territooriumi tagasi võtta ja Venemaa majandus liigub põrgusse. Sel nädalal arutatakse juba USA administratsioonis Ukraina kaugmaarakettidega varustamise üle. Oidsalu ei osanud öelda, mis täpselt Trumpi kannapöörde taga võiks olla.

"Suhtlen regulaarselt Eesti diplomaatidega ja nad tunnistavad ausalt, et nad ka ei tea, mis seal Valges Majas täpselt toimub ja kuidas seda tõlgendada. Aga see on paratamatus ja räägib midagi ka Trumpi administratsiooni avatusest, head infot ei ole," lausus Oidsalu.

Oidsalu spekuleeris, et võib-olla Trump kuulis Volodõmõr Zelenskilt midagi, mis andis lootust kogu Ukraina vabastamiseks. "Võib-olla see pilt, mida ukrainlased Trumpile maalisid, on see, et hea küll, venelased eskaleerivad praegu, alates Alaskast (Alaska tippkohtumine Trumpi ja Putini vahel - toim.) saati on ikkagi see rindestatistika läinud mõnes domeenis päris jubedaks, aga et nad on tegelikult kurnatuse äärel ja et on võimalik, et tuleb mingisugune kollaps ja et me saame territooriumi tagasi. See on see, kuidas siit kaugelt Atlandi-tagust mõtteprotsessi püüda kuidagi kujustada," rääkis Oidsalu.

Ta märkis, et Euroopa ei peaks nüüd jääma rääkima ainult rahust. "Kui juba selline pretsedenditu jutt on tulnud territooriumi tagasivallutamise osas, siis me ei tohiks jääda edasi kinni sinna rahu mantrasse, mida mulle tundub, et me Euroopas ise ka lõpuni ei usu ja võib-olla räägime ainult selleks, et Trump tõstaks toru Euroopa küsimustes," ütles Oidsalu.

"Mingi muutus on toimunud ja ma arvan, et kokkuvõttes isegi Donald Trump saab aru, kui teda lastakse üle. Kui lubatakse justkui mingit nagu dialoogi, aga siis Ukrainas eskaleeritakse," ütles ta veel.