"Ma ei ole kohese ja brutaalse tagasiastumise poolt, aga president peab initsiatiivi haarama," ütles Philippe. 

Philippe rääkis, et tema endine ülemus peaks teatama, et kui Prantsusmaa on järgmise aasta eelarve vastu võtnud, siis ta korraldab ennetähtaegsed presidendivalimised. See samm võimaldaks riigis teha korralikku presidendikampaaniat, vahendas Politico. 

Philippe on juba teatanud, et kavatseb osaleda järgmistel presidendivalimistel. Küsitlused näitavad, et ta võib pääseda teise vooru ning seisaks seal silmitsi parempopulistide kandidaadiga. 

Veebiväljaanne Politico kirjutab, et kui Macron peaks kohe tagasi astuma, siis tuleks 20-35 päeva jooksul korraldada uued presidendivalimised. Tema ametlik ametiaeg lõpeb 2027. aasta esimesel poolel. 

Üks asjaga kursis olev tsentristlik poliitik ütles, et Philippe'ile avaldatakse tema koduparteist üha suuremat survet. Mitmed Philippe'i liitlased leiavad, et ta peaks praegust hetke ära kasutama, et end Macronist distantseerida. 

Philippe'i sõnavõtt on viimane märk sellest, et Macroni tsentristlikud liitlased põgenevad uppuvalt laevalt. Prantsusmaa parlament on killustunud, esmaspäeval lagunes Sébastien Lecornu valitsus ja riiki tabas järjekordne poliitiline kriis.

Prantslased pole presidendiga rahul olnud juba pikemat aega, aga asjaolu, et aasta jooksul juba kolmas valitsus ei pidanud päevagi vastu, näib olevat see, mis rahva meelepaha paisutab.

"Need kupeldajad peavad koos töötama hakkama! Neil on vaja ära õppida, kuidas üksteisega rääkida. Mida sa teed, et ära elada? Kui on probleem, räägid sa oma naisega ja oma sõpradega. Sa arutad ja sa pead selle mure ära lahendama," sõnas pensionär Lyonis.

"Ma olen mõneti mures riigieelarve pärast, mis tuleks enne tähtaja kukkumist läbi hääletada. Muidu läheme tagasi eelmiste aastate eelarvete juurde ja näeme jälle, kuidas palku ja pensione külmutatakse ja see pole pensionäridele hea uudis," lausus kuulmisabi spetsialist Nimesis Camille Gris.

Endine peaminister Philippe soovitab presidendil koguni tagasi astuda. Teine ekspeaminister Gabriel Attal nii kuri ei ole. Attali, kui Taassünnipartei juhi puhul, on aga kõnekas, et Macroni vastu on astunud juba ka tema enda partei.

"Elame raskel ajal. Nagu paljud prantslased, ei saa mina enam aru vabariigi presidendi otsustest. Esmalt tuli valitsuse laialisaatmine ja seejärel otsused, mis viitavad soovile võimu külge klammerduda," sõnas Attal.

"Taaskord kutsun ma vabariigi presidenti reageerima riigi kannatustele. Ta peab tulema välja isolatsioonist, kuhu ta ennast ise mitmeks kuuks sättinud on ja saatma parlamendi laiali. See naljategemine on kestnud juba liiga kaua
ja on aeg Prantsusmaa rahvale otsa vaadata," lausus Prantsusmaa Rahvusliikumise juht Joan Bardella.

Ka vasakjõud ei ole Macronist paremal arvamusel ning nendegi arust vajab Prantsusmaa erakorralisi valimisi. Macron ise kinnitab, et tema tagasiastumine ei oleks mõistlik. Prantsusmaa poliitikavaatlejate hinnangul nügitakse Macron ülima tõenäosusega siiski tagasi astuma. Talle on küll jäänud veel mõned halvad valikud, kuid nii tõenäoline pole neist ükski.

Macron on seni vastu seisnud üleskutsetele korraldada uued parlamendivalimised ning on välistanud tagasiastumise enne oma ametiaja lõppu 2027. aastal.

Esmaspäeval tagasi astunud Lecornu alustas aga teisipäeval uut katset toimiva valitsuskoalitsiooni leidmiseks. Tal on kavas kohtuda kõigi erakondade juhtide ning parlamendi mõlema koja esimeestega.