Prantsusmaa presidendivalimised toimuvad järgmise aasta aprillis ja mais, kuid kõik erakonnad on oma tähelepanu ja strateegiad juba sinnapoole suunanud. Kindel on ainult üks, järgmine president ei saa olla praegune president Emmanuel Macron, sest põhiseadus lubab vaid kahte järjestikust ametiaega. Niisiis proovivad erinevad leerid välja pakkuda uusi tugevaid kandidaate.

Paremäärmuslaste seas sõltub palju sellest, kas Marine Le Pen saab valimistel osaleda. Talle määratud kandideerimiskeeld Euroopa Liidu raha kuritarvitamise eest on edasi kaevatud. Le Pen on korduvalt jõudnud presidendivalimiste teise vooru ning on üks tuntumaid nimesid Prantsuse poliitikas. Kui keeld jääb kehtima, võib tema asemel kandideerida partei juht Jordan Bardella, kelle tugevuseks peetakse tema noorust ja värskust. Samuti on tema toetajanumbrid üsna kõrged.

Presidendi toetajate seas on esile tõusnud mitu võimalikku kandidaati. Endist peaministrit Édouard Philippe peetakse kogenud ja stabiilseks valikuks ning ta on valijate seas püsivalt populaarne. Endine peaminister Gabriel Attal esindab nooremat põlvkonda ning on viimasel ajal püüdnud end praegusest presidendist distantseerida. Võimaliku kandidaadina on nimetatud ka justiitsminister Gérald Darmanin, kellel on karmimad seisukohad näiteks rändepoliitikas.

Vasakpoolsel tiival on olukord vastupidine. Kandidaate on palju, kuid ühtsust napib. Mitmed erakonnad soovivad leida ühise kandidaadi, kuid pole kindel, kas see õnnestub. Prantsusmaal võivad presidendivalimistel samast poliitilisest leerist kandideerida ka mitu inimest ning ühise kandidaadi leidmine on pigem kokkuleppe küsimus, mitte kohustus. Vasakpoolsete seas on François Ruffin, kes alustas kampaaniat ja soovib osaleda võimalikel eelvalimistel, ning roheliste liider Marine Tondelier, kes püüab end positsioneerida vasakpoolsete ühendajana. Aruteludes on kõlanud ka endise presidendi François Hollande'i võimalik naasmine poliitikasse, kes võiks rõhuda kogemusele ja stabiilsusele.

Äärmuslikumast vasakleerist võib taas kandideerida Jean-Luc Mélenchon, kes on varem korduvalt presidendiks pürginud ja on üks tuntumaid vasakpoliitikuid Prantsusmaal. Ta ütles 1. mai meeleavaldusel Pariisis, et on järgmise aasta valimisteks valmis ning võib oma kandidatuuri lähiajal ametlikult välja kuulutada.

Parempoolsete vabariiklastes kandidaat on juba välja kuulutatud. Selleks on Bruno Retailleau, kes esindab partei konservatiivsemat suunda. Samal ajal arutatakse ka võimalikku koostööd paremäärmuslastega, mis võiks tähendada olulist nihet Prantsusmaa poliitikas.

Seega on Prantsusmaal valimisvõitlus sisuliselt alanud, kuid täpsete kandidaatide selgumiseni läheb veel aega.