Opositsioon kritiseerib riigieelarvet, kuid lugemisi riigikogus ei takista
Riigikogu arutas järgmise aasta riigieelarvest, kuid eelarve arutelu jäi tööaja lõppemise tõttu pooleli. Parlamendi opositsioon on eelarve suhtes kriitiline, kuid massiliselt muudatusettepanekuid esitama ei hakka.
Isamaa fraktsioon lubab esitada valitsuse koostatud riigieelarvele vastukaaluks alternatiivse riigieelarve. Alternatiivse eelarve esitas Isamaa ka eelmisel aastal. Urmas Reinsalu ütles, et valitsuse esitatud kasvavad valitsemiskulud ja jätkub ka hinnatõus.
"Võlakoormus kasvab. Teiseks see valitsus mitte ei pidurda inflatsiooni ja hinnatõusu, vaid suurendab seda. Ühtegi meedet inflatsiooni leevendamiseks sinna sisse ei ole planeeritud," rääkis Isamaa esimees Urmas Reinsalu.
Isamaal on plaanis teha ettepanek valitsuse koostatud eelarve eelnõu tagasi lükkamiseks. Varasemalt on opositsioon esitanud eelarvele muudatusi sadade kaupa. Seekord piirdutakse tõenäoliselt vaid sisuliste muudatustega.
"Me kindlasti ei hakka sadu muudatusettepanekuid tegema. Teeme nagu eelmine kord konkreetseid ja vajalikke muudatusi. See puudutab toiduainete käibemaksu alandust, see puudutab pangamaksu rakendamist. See kindlasti puudutab meie laste toitumist koolides. See aitab sotsiaalvaldkonda. Meil tuleb umbes 20 konkreetset ettepanekut," lausus Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats.
Meie fookus on sellel, et abi saaksid need, kes seda kõige rohkem vajavad ja tõesti ma tooksin esile erihoolekande, mis on alarahastatud ja kus on nii töötajate palkadeks kui ka kohtade juurde loomiseks ja järjekordade kaotamiseks täiendavaid vahendeid vaja See on meie jaoks tähtis," rääkis SDE fraktsiooni liige Riina Sikkut.
EKRE muudatused keskenduvad Eesti perede toetamisele, ütles Arvo Aller.
"Kindlasti vaatame eelarve valdkondlikult üle, sest meie fraktsioonis on erinevate valdkondade eksperdid. Nemad vaatavad kui palju siis sinna on vaja erinevat rahastust juurde võtta ja ümbertõstmisi teha. Kindlasti me oma ettepanekud teeme," sõnas Aller.
2026. aasta riigieelarve tulude maht on 18,6 miljardit ja kulud ja investeeringud 20,9 miljardit. Kaitsekulutused tõusevad viiele protsendile SKP-st.
"Kavandatav valitsussektori defitsiit moodustab 4,5 protsenti SKP-st ja jääb Euroopa Liidu poolt kaitsekulude kiireks kasvatamiseks lubatud erandi piiridesse. Järgnevatel aastatel miinus kahaneb riigieelarve strateegia järgi," rääkis rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).
Riigieelarve eelnõu peab enne riigikogus vastuvõtmist läbima kolm lugemist.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK








