Esialgse õiguskaitse rahuldamist on võimalik edasi kaevata 15 päeva jooksul Tallinna ringkonnakohtusse.

Keskkonnaamet lubas oma 3. oktoobri korralduses "Pruunkaru küttimise lubamine uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks" küttida Kuusalu, Alutaguse, Lüganuse, Türi ja Elva valla kahjustuspiirkondadest ühe karu, kokku viis karu.

Kohus leidis, et ühe juhusliku isendi küttimine kahjustuspiirkonnas ei ole kahju ennetamisel tõhus meede ning esmalt tuleks hinnata ja rakendada rahuldavaid alternatiive (nt elektrikarjused, peletus, teavitustöö).

Ühtlasi märkis kohus, et korraldusest ei nähtu, et oleks tuvastatud konkreetsed probleemsed isendid või et seatud tingimused tagaksid just nende tabamise.

"Keskkonnaamet peab nuhtlusisendite küttimise võimalust vajalikuks ja vaidlustab esialgse õiguskaitse. Karudel läheb Eestis väga hästi ja karude arvukus on viimase paarikümne aasta jooksul pidevalt kasvanud, täna on meie metsades ligi tuhat karu. Kuna karu arvukus ületab Eestis julgelt suurkiskjate kavas seatud hea seisundi lävendi, peab keskkonnaamet nuhtlusisendite küttimise võimalust mõistlikuks. Vaidlustame esialgse õiguskaitse ringkonnakohtus," lausus keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra.

Kohtumäärus on jõustumata.

MTÜ Eesti Suurkiskjad, mille eestvedaja on Eleri Lopp, on ka varem esitanud vaidlustusi nii hundi- kui karujahi suhtes.