Digitaalne riiki sisenemise ja lahkumise süsteem toimib Eestis teist päeva. Esmaspäeval saabus Tallinna lennujaama Turkish Airlinesi lennuk, pardal 100 reisijat, kellest 17 olid kolmandatest riikidest ja pidid oma nägu näitama mustale postile, mida kutsutakse tootemiks. Tootemi ees peatujaid oli vähe, kuid pisuke ooteaeg siiski tekkis.

"See on alles käivitatud. Mõned asjad pole timmitud aparaadis. Ma arvan, et muidu on korras," ütles reisija Takeshi.

"Päris huvitav mu meelest. Mulle ei seletatud, miks seda täpselt vaja on. Ma lihtsalt järgisin juhendit," lausus reisija Joshua.

Mitmed riigid pidid muutma oma seadusi, et andmete hõivamist võimaldada, suurtes lennujaamades võtab seadmete paigaldus ja seadistamine aega. Praegu toimib süsteem Eestis, Tšehhis ja Luksemburgis. Kui see 10. aprillil kõigis välispiiridel asuvates piiripunktides käivitub, ei lööda enam passidesse templeid.

"Kuna kõik Schengeni riigid ei ole veel liitunud selle süsteemiga, siis endiselt on kodanike passidesse vaja lüüa ka templijäljend. See on lisategevus, mis seniks jääb," ütles Tallinna piiripunkti juht Raavo Järva.

Andmed sisestatakse riiki esimesel sisenemisel ja lahkumisel. Igal järgmisel korral tuleb läbida ainult kiirkontroll. Andmed jäävad salve ja see välistab ka sulitembud.

"Kui näiteks oleme mõnele kodanikule riiki sisenemise keelanud ja ta läheb tagasi koduriiki ja vahetab seal identiteeti, nime ja passi, siis tulevikus sellest tal abi ei ole ja me suudame ta ära tuvastada," sõnas Järva.

Külalised ei pidanud biomeetria hõivamist tülikaks. Pigem arvasid, et reisijaid tulebki paremini tuvastada.

"Ma arvan, et nendest andmetest on kasu tuvastamaks, et piire ületavad inimesed on need, kellena esinevad. Ma eeldan, et ülejäänud Euroopa riigid saavad seda kasutada. Sellest võib palju abi olla," ütles Joshua.

Esmaspäeval liikus tootemi ees peatunud inimeste järjekord kiiresti. Kõige rohkem on kontrollitavaid isikuid Suurbritanniast saabuvatel lendudel, ütles piiripunkti juht.