Kui praegu saab ametnik kaubanduslikel eesmärkidel loomi kasvatava inimese äri- ja eluruumidesse siseneda vaid peale halduskohtust loa taotlemist ja saamist, siis tulevikus piisaks loomapidaja valdustesse sisenemiseks vaid ametnike kaalutlusest ja halduskohtu luba taotletakse tagantjärele.

"Enamasti ei ole ette teada, mis põllumajandus- ja toiduametit (PTA) vihjete kontrollimisel ees ootab, seega vajadus valdus läbi vaadata võib tekkida kohapeal," kirjutatakse eelnõu seletuskirjas.

"Näiteks on see sageli nii eraelamutes ja talumajapidamistes kaubanduslikul eesmärgil loomade pidamise puhul ehk kasvandustes. Selliseid eraelamuid ja talumajapidamisi tuleks käsitada äriruumina ehk ettevõttena. Selleks, et iga sellise valduse läbivaatamiseks ei oleks eelnevalt vajalik taotleda luba halduskohtult, on loomaheaolu huvides mõistlik sätestada loomakaitse seaduses riikliku järelevalve erisus, et kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtioleku ajal läbi vaadata halduskohtu loata," seisab seaduseelnõus.

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist ja eelnõu üks autoritest Hedvig Liblikas rõhutas, et seda meedet kohaldatakse üksnes sellise isiku puhul, kes peab loomi kaubanduslikul eesmärgil ja kellel on seadusest tulenev kohustus oma loomapidamisest teatada ja luba taotleda.

Samas ei anna seadused ühest vastust, mida kujutab endast loomade kaubanduslik pidamine.

Selgitades üsna sagedast olukorda, kui loomaomanik otsustab näiteks koera eluea jooksul saada ühe pesakonna kutsikaid ja neist kasvõi mõne müüa, ütles Liblikas, et see juhtum võib minna kaubandusliku eesmärgi alla, aga võib ka mitte. "See olukord võib olla emb-kumb. See ei pruugi olla äriline tegevus," sõnas Liblikas.

"Ühe pesakonna saanud koera omanik ei kuulu ilmtingimata sinna alla, aga kui koera omaniku loomal on mitmed pesakonnad selgelt äritegevuse eesmärgil, siis tema kuulub," selgitas Liblikas.

Küsimusele, kas tulevikus tekkiv n-ö kiirreageerimise võimalus ilma halduskohtu loata kodudesse sisenemiseks võib kahjustada nende loomapidajate õigusi, kes satuvad näiteks valekaebuse ohvriks, vastas Liblikas, et ministeerium ei saa kõiki võimalikke tekkivaid olukordi ette näha. "See on järelevalveorganite töö," sõnas ametnik.

"Ühiskonnal on ootus, et loomakaitseseaduse rikkumisele reageeritakse kiiresti. Halduskohtult loa taotlemine võtab aga aega," lausus Liblikas.

"Tegu on täiendava võimalusega PTA-le oma tööülesannete tõhusamaks täitmiseks, milleks ei pea töötajaid juurde palkama," lisas ametnik.

Ka põllumajandus- ja regionaalminister Hendrik Terras (Eesti 200) ütles, et halduskohtu loast loobumise eesmärk on anda PTA-le võimalus kiiremini loomade väärkohtlemisele reageerida.

"Seda ei saa teha aga niisama, vaid peab olema põhjendatud kahtlus, et toimub looma väärkohtlemine või ei täideta loomapidamise tingimusi. Põhjendatud kahtlust peab ka hiljem tõendama," ütles minister.

Praegu on sarnane riikliku järelevalve erisus, mis lubab juhul, kui eluruume kasutatakse ka ärilisetel eesmärkidel, siseneda sinna halduskohtu eelneva loata, sätestatud mitmetes põllumajandusvaldkonna seadustes, näiteks toiduseaduses, söödaseaduses, taimekaitseseaduses ja mahepõllumajanduse seaduses.

Uus loomakaitseseadus peaks kava kohaselt jõustuma 1. jaanuaril 2027.