Põllumajandusminister Hendrik Terras (Eesti 200) ütles, et nüüd on see eelnõu ministeeriumite kooskõlastusringilt tagasi tulnud.

"Seal on mõned kommentaarid, millega me praegu tegeleme, et kõigile sobiks. See eelnõu puudutab kasse, koeri ja valgeid tuhkruid. Peale tagasisidega arvestamist saadame seaduseprojekti Euroopasse, et saaks üle kontrollida, et seal ei oleks ühtegi ebakõla Euroopa Liidu seadusandlusega. Kui see on tehtud, siis saame esitada eelnõu valitsusele," rääkis Terras.

Millal kiipimiskohustus jõustub, sõltub Terrase sõnul sellest, kui kiiresti seadusandlikult muudatus vastu võetakse.

"Eesmärk on sellega liikuda võimalikult kiiresti, sest see probleem aina kasvab. See on väga oluline samm selles suunas, et me liiguksime loomaheaoluga 21. sajandisse. Eeldan, et eelnõu jõuab riigikogusse järgmise aasta alguses või esimeses pooles. Siis hakkab see kehtima vastavalt sellele, kuidas see seadus vastu võetakse," rääkis Terras.

Kasside kiibistamise vajadusest rääkides ütles Terras, et seda on vaja, kuna igal koduloomal peab olema omanik, kellega sa ta vajadusel kokku viia, kui kass jõuab varjupaika. "Et kass võimalikult kiiresti saaks omaniku juurde tagasi, on oluline, et ta oleks kiibistatud ja ka registrisse kantud," lausus Terras.

Kui praegu on koduloomi hõlmavaid registreid rohkem, siis seadusemuudatus tekitab ühe registri PRIA juurde, kust kõik andmed on kättesaadavad, et erinevad varjupaigad ja MTÜ-d ja loomadega tegelevad asutused ja isikud saaksid ühest kohast info kätte.

"See on oluline, et vähendada hulkuvate loomade arvu. Koerte puhul kehtestasime kiibistamise nõude 20 aastat tagasi ja see on väga hästi toiminud. Seal taga on kindlasti väga palju koostööd loomakaitseorganisatsioonidega, veterinaaridega, et seda ellu viia. Kindlasti ei ole eesmärk kedagi karistada, vaid kaitsta kasse ja vähendada hulkuvate kasside arvu, keda on varjupaikades kõige rohkem," rääkis Terras.

Varjupaigaid on pidevalt rõhutanud, et kasside kiibistamise üldine kohustus on äärmiselt oluline.

"Üle-eestiliselt on ainult mõni protsent kasse, kus me saame lugeda kiipi ja helistada omanikule. Ja kasse satub varjupaikadesse kümneid kordi rohkem kui koeri, nii et see probleem ongi seal ja seda probleemi me peaksime lahendama," on Triinu Priks Varjupaikade MTÜ juhatusest öelnud varem ERR-ile.