2028. aastast peavad EL-i tekstiilitootjad maksma ise oma toodete ümbertöötlemise eest
Kolme aasta pärast peavad Euroopa rõivatootjad ja -müüjad hakkama maksma tekstiilijäätmete kogumise, sorteerimise ja taaskasutusse suunamise eest. Muudatuse tulemusel muutuvad riided kallimaks, kuid lahendust, mida selle prügiga peale hakata, veel pole.
Alates 2028. aastast peavad Euroopa Liidu tekstiilitootjad ja turuletoojad ise kinni maksma oma toodete ümbertöötlemise. Eestis Marati ja Sangari kaubamärkide rõivaid tootev Raul Saks ütles, et tekstiilitootjatel pole veel täpset ülevaadet, mis juhtuma hakkab.
"See on ju selge, et iga maksutõus ja muutus alati igati otseselt kandub üle tarbijale. Kui käibemaks läheb kallimaks, siis hinnad tõusevad. Kui kehtestatakse mingi uus tarbimismaks, lähevad hinnad kallimaks. See on kahjuks paratamatus," sõnas Saks.
Süsteem, kus ettevõtted tasuvad jäätmekäitluse eest, on juba kasutusel näiteks Prantsusmaal, Ungaris, Hollandis ja Lätis. Neis riikides tuleb kilogrammi tekstiili kohta tasuda kuni 36 euro senti. Iga liikmesriik võib aga tasusid muuta, nii ka Eesti.
"Eesmärk on kindlasti jõulisemalt sekkuda kiirmoe teemadesse ja anda eelis nendele, kes pakuvad jätkusuutlikumaid tooteid turule. Näiteks kasvõi Eesti väiksed ettevõtjad, kes toodavad kampsuneid puuvillast, siis nemad peaksid selles süsteemis võimalikult vähe maksma ja need, kes toovad kiiremalt tooteid turule ehk siis kiirmoodi, mis on hästi raiskav ja keskkonnavaenulik, siis nemad ka maksavad selle süsteemi suures osas kinni," lausus kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juht Peep Siim.
Tekstiilide kogumisvõrgustik on Eestis juba olemas, seda teevad kohalikud omavalitsused. Kaupmeeste liidu juhi Nele Peili sõnul on puudu aga sorteerimisvõimekus ja pole teada, mida materjalidega edasi teha. Ehk raha võime ju koguda, kuid mille jaoks?
"Täna tal on ülivähe kasutust, väga-väga mikroskoopiline osakaal sellest turule pandud tekstiilist on piisavalt puhas, ühest samast kiust, ei ole värvitud, et temast oleks võimalik näiteks tselluloositööstuses midagi teha," ütles Peil.
"Kõige suurem mure on selles, et maailmas ei ole olemas ju head tehnoloogiat, mida sa selle kogutud rõivaga teed. Selleks, et seda puruks jahvatada ja temast vilti või seinakatet toota, see lahendus on olemas, aga keegi ei vaja seda materjali," sõnas Saks.
Tasu kogumine tekstiiliprügi eest on osa Euroopa Liidu jäätmete vähendamise plaanist.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"








