Reformierakonna pressiteates seisis, et erakonna Tallinna juhatus otsustas võtta poliitilise vastutuse, astuda tagasi ja kutsuda kokku piirkonna üldkogu, kus valitakse Tallinna piirkonnale uued juhid. "Siis saab uus juhatus puhtalt lehelt alustada," ütles Tallinna piirkonna juhatuse liige Maris Lauri. 

Reformierakonna Tallinna piirkonna üldkogu toimub 16. novembril. Kuni uute juhtide valimiseni täidab juhatuse ülesandeid praegune Tallinna piirkonna juhatus. 

"Me võtsime poliitilise vastutuse Tallinnas toimunu eest suvel. See mõjutas mitte ainult Tallinna tulemusi, ka see oleks põhjus olnud tagasiastumiseks. Aga mõju oli ju ka Eestis laiemalt meie erakonna tulemustele," ütles Maris Lauri teisipäeval ERR-ile antud intervjuus.

Lauri lisas, et seda, kas ka erakonna juhatus laiemalt vastutab, arutab järgmine erakonna juhatus.

Peaminister ja Reformierakonna esimees Kristen Michal ütles Vikerraadio saates "Stuudios on peaminister", et Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatuse otsus, eesotsas Pärtel-Peeter Perega, tagasi astuda, oli juhatuse enda oma. "See oli nende enda otsus. Nii või teisiti Tallinna piirkonna juhatuse ajaline mandaat sai täis ja uued valimised tuli välja kuulutada, nad otsustasid, et nad annavad teada tagasi astumisest, kutsuvad kõiki kandideerima ja valivad endale uued juhatuse ja piirkonna juhi," kommenteeris Michal.

Michal märkis, et suvel Tallinna koalitsioonis toimunud segadus ei olnud kindlasti ainus põhjus, miks Reformierakond äsjastel kohalikel valimistel kesise tulemuse sai.

"Jah, kindlasti see Tallinna segadus kasuks ei tulnud. Aga mina näen ikkagi riigi tasandilt suuremaid trende - majanduses on olnud keerulised ajad, samal ajal sõja rõhumine. Ka meedia peegeldus on tihti olnud, et kõik läheb halvemaks. /.../ Seetõttu mina ei võta üht elementi sellest kõigest välja. On olnud palju vastutuult Eesti riigile tervikuna, Reformierakonnale ka. Aga Reformierakond on tulevikku vaatav, majanduslikult arukalt mõtlev erakond ja võib-olla selle tõttu ma oleme ka pihta saanud, kuna seda tulevikku on mõnevõrra tumedamana nähtud. Me nüüd astume samme, et olla järjepidevad oma joones, teha ära need asjad, mis me oleme lubanud. Ja kui me seda teeme, siis ma usun, et inimesed saavad öelda, et jah, me teame, mida Reformierakond teeb, jah, me teame nende poolt olla," lausus Michal.

Tallinna piirkonna juht Pärtel-Peeter Pere jäi oma kommentaaris ERR-ile napisõnaliseks. "Reformierakonna Tallinna juhatus astus tagasi in corpore, et üheskoos võtta poliitiline vastutus," ütles ta.

Pere jätkab Tallinna piirkonna jaoks töötamist ka uue pealinna koalitsiooni läbirääkimiste delegatsiooni liikmena. Delegatsiooni kuuluvad ka Maris Lauri, Signe Riisalo ja Henri Arras.

Staažikad reformierakondlased Andrus Ansip ja Urmas Klaas süüdistasid Reformierakonna kehvas valimistulemuses Tallinnas toimunut segadust.

Juunikuu alguses vallandus Tallinnas võimukriis, kui Reformierakond hakkas ühtäkki nõudma linna lasteaedades kohatasu tühistamist. Sama nõudmisega tuli samal päeval välja ka Keskerakond, mistõttu koalitsioonipartnerid süüdistasid Reformierakonda kokkuleppes Keskerakonnaga. Tüli koalitsioonis viis lõpuks selle lagunemiseni.

Arras: Pärtel-Peeter Pere roll on selle kõige keskel ületähtsustatud

Poliitikaeksperdi Annika Arrase arvates ei tähenda suvised sündmused ja Reformierakonna põrumine valimistel Pere poliitilist surma.

"Kindlasti on tema rolli selle kõige keskel ületähtsustatud, kuigi see oli nähtav, nii et ma usun, et jätkab poliitikas tema ja Reformierakonna juhatus teeb oma korrektuurid. Eks nad vaatavad tõsiselt oma juhtidele muidugi otsa ja põhjendatult. Selles osas ei saa näppu peale panna, et meil on siin erakonnas üks inimene süüdi. Valimiste võitmine on meeskonnatöö, kaotamine täpselt samamoodi," sõnas Arras.

"Kindlasti ta ei tegutsenud omasoodu. Nüüd küsimus sellest, et kui palju seal kellegi teise konkreetse inimese - kaasaarvatud peaministri - mõju oli, seda teavad lõpuni ikkagi asjaosalised, aga selles võib üsna kindel olla, et see ei olnud Pärtel-Peeter Pere soolo," lausus poliitikaekspert ja SALK-i juht Tarmo Jüristo.

Jüristo sõnul tuleb Reformierakonnal sisemised pinged sirgeks rääkida, vaadata vead üle ja mõelda tuleviku peale. Novembrikuine suurkogu on selleks hea koht. Mingisugust suurt rahvaste liikumist ta lähitulevikus ei näe, küll aga on võimalik erakonnasiseste ametikohtade ümbermängimine. Kristen Michal jätkab nii erakonna esimehe kui ka peaministrina riigikogu valimisteni.

"Kui peaminister ei oleks Kristen Michal, kes see oleks? Seal mul juba läheb päris keeruliseks see arvutus lõpuni ära teha ja mõelda, kes teda siis täpselt asendada võiks ja isegi siis, kui me kujutaksime ette kellegi teise teda asendama, siis mis see inimene saaks teha teistmoodi? Ma ise julgeksin ennustada, et pooleteise aasta pärast, kui me valimisteni jõuame, siis peaminister on endiselt Kristen Michal ja valitsus on endiselt ebapopulaarne," ütles Jüristo.