Miks astus esmaspäeval tagasi Reformierakonna Tallinna piirkonna juhatus?

Me võtsime poliitilise vastutuse Tallinnas toimunu eest suvel. See mõjutas mitte ainult Tallinna tulemusi, ka see oleks põhjus olnud tagasiastumiseks. Aga mõju oli ju ka Eestis laiemalt meie erakonna tulemustele.

Kas seda vastutust peaks jagama ka Reformierakonna juhatus üleüldiselt?

Seda kindlasti arutab erakonna juhatus siis, kui ta koguneb.

Mis läks Tallinnas täpsemalt valesti?

See, mis sai tehtud kevade lõpus ja suve esimeses pooles, ei olnud kuskilt otsast hea ja õige.

Suvel reformierakondlaste arvates oli see ainuõige.

Meil olid väga elavad diskussioonid, kui me arutasime oma samme. Probleemid hakkasid sellest, et meie koalitsioonipartnerid ei tahtnud meie soovidega eriti arvestada, mis tekitas fraktsioonis, mis oli suurim fraktsioon ju volikogus, koalitsioonifraktsioon, väga suurt pahameelt ja pettumust. Ja selle
lahenduskäigud, mis me oma väga teravate diskussioonide vahel enda sees välja panime, ei olnud head.

Kas tasuta lasteaiakoha nõudmine lõppkokkuvõttes ei olnud õige tee?

Jah. Meil olid teised mõtted, oli ka teisi variante, aga see valik oli juba vale.

Kuidas selle valikuni üldse erakonnas jõuti?

Me vaatasime oma põhilubadusi tolleks valimisperioodiks ja see oli üks nendest.
Aga meil oli teisi olulisi asju ka, näiteks aktiivsuskonto või teenusmajad, mida oleks võinud näiteks minu arvates valida selle tasuta lasteaiakoha peale, seda enam, et meil olid olemas ekspertteadmistega inimesed, kes osutasid sellele,
et see ei ole enam oluline, või ei ole enam nii oluline, vaid muud probleemid hariduses, eelkõige kodulähedus, on tähtsamad. Aga jah, oli emotsionaalne diskussioon, tehti vale valik.

Kuidas tekkis suvel idee minna Keskerakonnaga koalitsiooni? Suvel linnapeakandidaadiks valitud Urmas Sõõrumaale anti ju volitused
hakata Keskerakonnaga läbi rääkima.

Ei, meil ei tehtud otsust minna Keskerakonnaga koalitsiooni. Juhatus oma arutelus ütles, et tuleks püüda kokku leppida eksisteeriva koalitsiooniga. Teatud asjaolude tõttu läks see metsa. Eks siis hakati otsima uusi lahendusi ja enamikul juhatusest tekkis ettekujutus, et on võimalik vähemuskoalitsioonina funktsioneerida, kasutades erinevate poliitiliste jõudude taustatugevust, sealhulgas ka Keskerakonna oma. Miks nad nii arvasid? Ärge minu käest küsige,
mina seda ei oska öelda.

Milliseid muutusi peaks Reformierakond nüüd tegema minnes riigikogu valimiste poole?

Me arutame seda.

Aga teie arvates?

Nagu ma ütlesin, me arutame seda.

Kuidas te kommenteerite Tartust tulevat kriitikat, et Tallinnas nii Toompeal kui ka linnas tehtud otsused avaldasid mõju kogu Eesti valimistulemusele? Just selle nurga alt, et staažikad reformierakondlased Andrus Ansip ja Urmas Klaas on seda teravat kriitikat teinud. Kas erakonna juht Kristen Michal on sattunud teatava tule alla?

Kahtlematult on asjaolu, et selles valimistsüklis on valitsused vahetunud erinevatel põhjustel päris sageli. Samuti see, et on tehtud maksuotsuseid ja
siis neid tagasi pööratud, see on jätnud inimestele sellise segase ja kehva mulje, lisades siia sellise üldise stressifooni ühiskonnas. Sellel on kindlasti oma mõju olnud ja nagu ma kohe alguses ütlesin, siis Tallinnas toimunu pani sellele kindlasti sellise väga negatiivse krooni peale.

Kas ollakse siis pahased erakonna juhi peale praegu?

Mina ei ole seda kohanud, me arutame oma asju ise omavahel ja me arutame põhjuseid, miks üks või teine asi on valesti läinud, mida saab muuta ja mida saab teha.

Eestikeelne haridus, põhiseaduse muutmine valimisõiguse teemal, erinevad tundlikud teemad, mis võiks justkui olla takistuseks Keskerakonnaga võimuliidu loomisel, on sisuliselt lülitatud nüüd päevakorrast välja, sellepärast et need otsused on ära tehtud ja Keskerakond nende tagasipööramist otseselt ei taotle. Reformierakonnal oleks võimalik teha koalitsiooni ka Keskerakonnaga Tallinnas, on see täiesti utoopiline mõte?

Mind tõesti hämmastab see järjekindlus, millega üritatakse teha just nimelt Reformierakonna puhul selgeks, et meie tahaksime kangesti ja kirglikult Keskerakonnaga Tallinnas koalitsiooni moodustada. No ei taha.

Küsimus puudutabki just seda, millistel tingimustel see oleks võimalik.

Ei, see ei ole võimalik. Kui me vaatame Keskerakonda, siis meie etteheide on esiteks see, et nad tõesti ei saa eestikeelsele hariduse üleminekut tagasi pöörata, aga nad saavad protsessi takistada. Sest et olles Tallinnas näiteks koolide omanik, nad saavad luua meeleolu, nad saavad luua takistusi selleks, et need asjad ei liiguks, et õpetajate palgad ei tõuseks näiteks. Et ei ehitataks piisavalt koolihooneid, lasteaedu, mis tähendab seda, et ei saa teha näiteks rühmaõpet, keeleõpet või midagi muud.

Lisaks sellele Keskerakond täiesti keeldub tunnistamast, et nendel on olnud korruptsiooniprobleem. Ja nende sõnavõtud kõik viitavad sellele, et selline omadele tegemise, töökohtade tegemise süsteem tuleb tagasi. Me ju teame neid olukordi, kus ebakompetentsetele inimestele loodi ametikohad, tehti väga head palgad, neid näiteid on olnud alates Jelena Glebovast näiteks. Nad ei ole kunagi tunnistanud, et nad on eksinud, mis tähendab seda, et nendel ei ole mingisugust valmisolekut ka asju muuta ja see on probleem, see on tõsine ja suur probleem.

"Mina sain Tallinna Reformierakonna juhatuse käest volitused minna Keskerakonnaga läbi rääkima," ütles Urmas Sõõrumaa 6. augustil Delfi saates "Vilja küsib". Kas suvel oli olukord Keskerakonnaga kuidagi teistmoodi?

Ei, ta ei saanud volitusi teha linnavalitsust nendega. Ta sai volituse minna rääkima,
kas Keskerakond oleks valmis toetama Reformierakonna linnavalitsust, olles ise mitte selle valitsuse liige.

Milline näeb välja Reformierakonna roll nüüd potentsiaalses uues Tallinna
koalitsioonis? Mis teie jaoks on olulised teemad?

Me kindlasti täpsustame veel neid teemasid, aga eestikeelsele haridusele sujuv üleminek on kindlasti väga tähtis. Me näeme, et huvihariduse teema on siin ka päris kriitilise tähtsusega selle ülemineku protsessi toetamisele, mistõttu me leiame, et huvihariduses on vaja teha reformi. Kindlasti me eeldame, et linna juhtimist tuleb muuta avatumaks, ratsionaalsemaks ja arusaadavamaks. Ja
erinevate planeeringuprotsesside, lubade protsesside ja kõikide selliste administratiivprotsesside lihtsustamine, selgeks muutmine koos vastutuse määramisega peab toimuma.

Eelmise nelikliidu pealt oli näha, et see töö ei olnud kuigi sujuv, see oli pigem keeruline, erinevate erakondade vahel oli pidevalt hõõrumisi ja lõpuks see koalitsioon laguneski. Mis paneb arvama, et sel korral oleks asi kuidagi teistmoodi, et see koalitsioon oleks elujõulisem ja koostöövõimelisem?

Kindlasti on asjaosalised õppinud ja saavad aru, et probleemide tekkimisel tuleb omavahel suhelda, mitte oodata, et asjad iseenesest lahenduvad. See on kindlasti võtmetähtsusega küsimus. Ja meil on üks osapool juures, Eesti 200 asemel Parempoolsed oleksid potentsiaalselt. Nii et ilmselt on ka inimesed teistsugused ja kindlasti tuleb läbirääkimistel asjad päris mitmes aspektis täpsemalt ja selgemalt kokku leppida.