Rootsi peaminister Ulf Kristersson teatas pressikonverentsil koos riigis visiidil oleva Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga, et eelleping loob tingimused väga suure kaitsetööstuslepingu sõlmimisele.

"Ilmselt 100–150 Gripen E mudeli hävituslennukit, mida nüüd tootma hakatakse," ütles Kristersson, lisades, et leppe ajaraamistik võib olla 10–15 aastat.

Kaks riigijuhti kohtusid läbirääkimisteks Lõuna-Rootsis Linköpingis ning külastasid Saabi tehast, kus toodetakse JAS 39 Gripen hävituslennukeid, Globaleye luurelennukeid, raketisüsteeme, tankitõrjesuurtükke ja muud sõjatehnikat.

Rootsi on viimase kahe aasta jooksul kaalunud Gripenite tarnimist Ukrainale, kuid pani selle ootele, et Kiiev saaks keskenduda Ameerika päritolu F-16 hävituslennukite kasutuselevõtule, mida sõjas olev riik hakkas eelmise aasta juulis kasutama.

"Oleme alustanud tööd Gripenite hankimiseks Ukrainale ning ootame, et tulevane leping võimaldab meil soetada vähemalt 100 sellist lennukit," lausus Zelenski tõlgi vahendusel.

Gripenid suhteliselt madala hinnaga valik võrreldes näiteks USA F-35 hävitajatega.

Zelenski sõnul loodab Ukraina järgmisel aastal Gripeneid kasutama hakata. "Meie armee jaoks on Gripenid prioriteet. Asi on rahas ja manöövrites," ütles ta pressikonverentsil.

Kristersson ütles, et otsuseid veel tehtud ei ole, kuid ta prognoosis, et esimeste uute lennukite tootmine ja kohaletoimetamine võib võtta kolm aastat.

Gripenid on olnud kasutusel alates 1996. aastast ning Saab on neid tootnud umbes 280 tükki.

Rootsi on teinud tellimuse 60 Gripen E mudeli tootmiseks ning Saab suurendab Linköpingi tehase võimsust, eesmärgiga toota paari aasta pärast 20–30 lennukit aastas. Saab toodab Gripeneid ka Brasiilias.

Ettevõtte aktsiad hakkasid pärast teadeannet tõusma.

Enne Linköpingi saabumist tegi Zelenski lühikese peatumise Oslos, kus Norra valitsus teatas, et annetab Ukrainale veel 1,5 miljardit Norra krooni (ligi 129 miljonit eurot) maagaasi ostmiseks, et tagada elekter ja kütteenergia.