Enamik endistest Saare maakonna valdadest olid oma piirkonnas varem välja kaubelnud mitmeid rannikualasid, kus tohtis ehitada veepiirile lähemale kui 200 meetrit, mis on saartel üldiselt kehtiv ehituskeeluala. Kokku on selliseid alasi Saaremaal üle 110 ehk ligi tuhandel hektaril. 

Keskkonnaamet ütleb nüüd, et senised ehituskeeluvööndite erandid uude Saaremaa üldplaneeringusse pääseda ei pruugi.

"Planeerimisseaduse loogika on see, et kui uus üldplaneering vastu võetakse, siis varasem tühistub ja seal ette nähtud varasemad ehituskeeluvööndite vähendamised enam ei kehti. Vald peab siis läbi vaatama, kas need on põhjendatud, ja need taotlused uuesti esitama," ütles keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhataja Kaili Viilma.

"Kui seal on tekkinud väga väärtuslikke liike või kooslusi või rannajoon on muutunud, siis võib juhtuda, et keskkonnaamet ütleb, et see varasem kaalutlus enam ei kehti ja pole põhjendatud nende looduskoosluste arvelt ehitusõiguse andmine," lisas Viilma.

Vald on jäänud siin omamoodi kahvlisse ja tahab seista oma kodanike eest.

"Inimesed on kunagi, kas ajalooliselt või soetanud endale kinnisvara, kus on olnud 100 meetrit ehituskeeluvööndit vähendatud. Kuidas me nüüd ütleme inimestele, et te ei saa enam 100 meetrit ja uue planeeringuga on see 200? Ei tundu ju õiglane. Me ikkagi lähme seda küsima keskkonnaametilt. Ja kui sealt tuleb mingil põhjusel keelduv vastus, siis me oleme arvamusel, et keskkonnaamet vastutab siis," ütles Saaremaa valla abivallavanem Priit Riim.

Keskkonnaameti kinnitusel tuleb uuesti üle vaadata ka kõik kehtivate detailplaneeringutega vähendatud ehituskeeluvööndid. Olulise nüansina toob keskkonnaamet välja selle, et kui vähendatud ehituskeeluvööndis on ehitustegevus juba alanud, siis seda nad enam tagasi muutma ei hakka. 

"Kui planeeringut on hakatud juba ellu viima, siis seda me oma otsuse tegemisel arvestame. Sisuliselt jääb ta kehtima sinna see ehituskeeluvöönd, kuhu ta omal ajal on kavandatud," ütles Viilma.

Vald soovib, et kehtima jääks kõik praegused leevendused ning seda üldplaneeringusse ka küsima minnakse.

"Mulle vähemalt tundub, et kellelgi ei ole õigust seda ära võtta, see oleks ju inimese vara kallale minek," sõnas abivallavanem Riim.