Elektrituruseadus ütleb praegu, et jaotusvõrguettevõte jaoks kehtib võrgutasu muutmise korral vähemalt 90-päevane etteteatamistähtaeg.

Elektrilevi, kellele kuulub väga suur osa osa Eesti jaotusvõrgust, tegi kliimaministeeriumile ettepaneku tähtaja lühendamiseks 30 päevale, märkides, et nii pikk etteteatamistähtaeg ei ole põhjendatud, ei arvesta kaasaegseid vajadusi ning ei loo kliendi jaoks praktikas suurt lisandväärtust.

Lisaks võib 90-päevane etteteatamistähtaeg kujutada jaotusvõrguettevõtjale otsest varalist kahju, mida ettevõtja täna kehtiva regulatsiooni järgi võrgutasu kaudu kliendilt tagasi küsida ei saa, märkis Elektrilevi juht Mihkel Härm.

"Võrgutasu muutmisest etteteatamistähtaeg peab olema mõistlikult pikk selleks, et oleks tagatud kliendi õiguste kaitse, aga samas ei saaks ebamõistlikult kahjustada jaotusvõrguettevõtja huvid. Jaotusvõrguettevõtjatel peab olema võimalus läbi võrgutasu reageerida muutuvatele majanduslikele ja regulatiivsetele tingimustele mõistliku aja jooksul," kirjutas Härm kliimaministeeriumile.

Härma sõnul ei võida klient pikemast etteteatamistähtajas, vaid vastupidi – kui Elektrilevile ei laeku võrgutasust piisavalt raha, ei saa ettevõte rajada vajalikke uusi ühendusi ega teha parandus- ja hooldustöid. See tähendab, et võrguteenuse kvaliteet ja vastupidavus kannatab.

Ja lisaks – kui võrgutasu saaks kiiremini muuta ehk etteteatamistähtaeg oleks lühem, tähendaks see kliendi jaoks stabiilsemat hinda ja vältida saaks järske hinnahüppeid.

"Klientide huvides on, et võrgutasu muutuks mõõdukalt ja prognoositavalt, mitte hüppeliselt. Kui tasu korrigeeritakse õigeaegselt vastavalt jaotusvõrgu vajadustele, on hinnamuutused väiksemad ja paremini prognoositavad," märkis Härm.

Härm märkis ka, et seadusesse kirjutati 90-päevane etteteatamistähtaeg aastal 2003 ning Elektrilevil ei ole õnnestunud leida materjale, mis taolise tähtaja vajalikkust kuidagi seletaksid või põhjendaksid.

Härm: iga viivitatud päev toob kahju

Kuid 90-päevane viivitus on vaid osa ajast, mis kulub sellele, et võrgutasu näiteks tõsta. Enne seda peab jaotusvõrguettevõte saama kooskõlastuse konkurentsiametiga kooskõlastama. Konkurentsiametil on seaduse järgi menetlemiseks aega 90 kuni 180 päeva, praktika aga näitab, et menetlused võivad venida veel pikemaks, ütles Härm.

"Lähiajaloost on näide, kus Elektrilevi võrgutasu kooskõlastamise menetlus kujunes 554 päeva pikkuseks, millele järgnes veel 90-päevane etteteatamistähtaeg enne, kui uus ja muutunud oludele vastav võrgutasu sai kehtima hakata," märkis ta.

Iga päev, kui võrgutasu ei saa muuta tegelikele vajadustele vastavaks, toob aga kahju. Härm tõi näiteks, et kui Elering, kellele kuulub Eestis elektri põhivõrk, teatas sel suvel, et tõstab ülekandetasu rohkem kui 25 protsendi võrra, tähendas see Elektrilevile sisseostukulu suurenemist ligi kahe miljoni euro võrra kuus, sest nemad oma hinnakirja sama kiiresti muuta ei saa. Ja kuivõrd minimaalne ooteaeg on 90 päeva, tähendab see Elektrilevile lisakulu vähemalt kuus miljonit eurot, ütles Härm.

Elektrilevi jaoks moodustab ülekandetasu lausa 26 protsenti kulubaasist.

Samamoodi peaks võrgutasusse jõudma ka teised ettenägematud kulud. "Mitmed varem suhteliselt stabiilsena püsinud kulusisendid, mida jaotusvõrguettevõtja mõjutada ei saa (näiteks kaoelektri hind, võrgus tehtavate tööde hinnad), on hakanud kiiresti muutuma," märkis Härm.

See pole esimene kord, kui Elektrilevi teeb ettepaneku etteteatamistähtaja lühendamiseks. Aastal 2021 ei võtnud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Elektrilevi ettepanekut arvesse, põhjendades, et ministeerium ettepanekut ei toeta, sest see ei ole turuosaliste vahel arutelul olnud ning et see ei ole otseselt seotud direktiivi ülevõtmisega.