Mahtra põhikoolis käivad peamiselt Lasnamäe lapsed, kelle kodus räägitakse vene keelt. Nagu teistes Eesti õppeasutustes, alustasid selleski koolis 1. ja 4. klassid tänavu õppimist eesti keeles. Eelmisel aastal alustanud klassid jätkavad samal kursil.

Mahtra põhikooli direktor Edgar Roditšenko tõdes, et üleminek läheb raskelt. "Meil läheb ta ootuspäraselt ehk siis läheb üliraskelt, aga me kõik saame aru, et seda on vaja. Õpetada 10-11-aastast last mitte tema emakeeles on ülimalt suur väljakutse pedagoogile," ütles ta.

Roditšenko lisas, et õpetajatele on peale pandud väga suured ootused ning vastutus on suur. Samas on pedagoogid väsinud, kuna ka esimene ülemineku aasta ei läinud lihtsalt.

5. klassi õpetaja Elise Müür rääkis, et õpilastel ei ole baassõnu, mille põhjal teemasid õppida. "Kui me alustasime 4. klassis, siis juba "tere", "head aega" oli raske, et siis me ei saanud planeete õppida. Samamoodi on siis ka 5. klassis," ütles Müür.

Esimese eestikeelele ülemineku aasta põhjal järeldas haridusministeerium, et puudu on tugimaterjalid õpetajatele, et kuidas venekeelseid lapsi eesti keeles üldse õpetada.

Haridusministeeriumi asekantsler Kairi Kaldoja rääkis, et ministeerium võimaldab õpetajatele õppematerjale. "Siin tõesti on nüüd haridus- ja teadusministeeium hästi pikki põhjalikke läbirääkimisi pidanud ja oleme saanud asjad nii kaugele, et kõikide ülemineku koolide õpetajatele on kättesaadavad e-õpetaja raamatud."

Klassiõpetajate jaoks see pinget maha ei võtnud.

"Midagi väga selles osas muutunud ei ole," tõdes Müür. "Mina väga-väga tihti ikkagi teen ise materjalid alates slaididest, töölehtedest. Osades ainetes mul ei ole ka töövihikuid, mis oleks siis nende õppetasemele kohane."

Mahtra põhikooli direktor Roditšenko märkis, et viiendates klassides on juba keeleoskus paranenud, kuna õpilased on juba ühe aasta aasta õppinud eesti keeles.

Õpetajate koormuse leevendamiseks otsib ka koolipidaja Tallinna linn lahendusi, kuidas pedagooge juurde leida.

"Eks linn on pingutanud sellega, et on tõstnud õpetajate palka ja vähendanud koormust," ütles Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin (E200). "Mõned õpetajad soovivad, et koormus langeks, teised õpetajad aga leiavad, et selleks, et kõrgemat tasu teenida ongi suuremat koormust vaja."

Õpetaja Elise Müür hindab, et õppetulemused eesti keeles õppimise tõttu ei lange. Kui õpetaja näeb palju vaeva, on kõik võimalik.