Euroopa Komisjon pakub seada 2040. aastaks eesmärgi vähendada heidet 90 protsenti võrreldes 1990. aastaga. Komisjoni sõnul seatakse nii selge suund nii kliima- kui majanduspoliitikas.

"Kindlustama peab, et me ühendame kliimapoliitika konkurentsivõime, tööstusliku nutikusega ja Euroopa iseseisvusega. See on tulevaste aastate töö. Me tahame täna teha tähtsa otsuse, aga see tähendab ka järgmisteks aastateks tööd. Kindlustama peab, et me ühendame kliimapoliitika konkurentsivõime, tööstusliku nutikusega ja Euroopa iseseisvusega. See on tulevaste aastate töö. Me tahame täna teha tähtsa otsuse, aga see tähendab ka järgmisteks aastateks tööd," Euroopa Komisjoni kliimavolinik Wopke Hoekstra.

Uut kliimaeesmärki on juba mitmel kohtumisel arutatud. Euroopa Komisjon on ka majanduse pärast mures liikmesriikidele pakkunud erinevaid leevendusi, kuid täna kujunes vaidlus ikkagi pingeliseks.

"Ma ei varja fakti, et Tšehhi koos teiste riikidega proovib luua blokeerivat vähemust, et veenda Euroopa Komisjoni loobuma 90 protsendi eesmärgist ja seadma realistliku eesmärgi," Tšehhi keskkonnaminister Petr Hladik.

Ka Poola minister tõdes, et neil on veel rida tingimusi. Näiteks erand kaitsetööstusele. Suurriigid Saksamaa ja Prantsusmaa soovivad aga süsinikukrediite.

"Ma toetan komisjoni pakutud rahvusvahelisi süsinikukrediite kolme protsendi ulatuses. Me hakkame seda nüüd läbi rääkima. Ma toetan komisjoni pakutud rahvusvahelisi süsinikukrediite kolme protsendi ulatuses. Me hakkame seda nüüd läbirääkima," ütles Saksamaa keskkonnaminister Carsten Schneider. 

Ehk kolm protsenti 90 protsendi eesmärgist võiks täita mujal maailmas makstes muudele riikidele, et seal heidet vähendatakse. Prantsusmaa sooviks, aga suuremat protsenti.

"Sakslased teavad, miks me oleme pakkunud viis protsenti. Nad teavad, mis alusel me seda teeme. Mul on põhjust loota, et me jõuame lõpuks kokkuleppele," lausus Prantsusmaa ökoloogilise ülemineku minister Monique Barbut.

Eesti toetab seda lahendust põhjendusel, et kliimamuutused on globaalsed. Kuid tingimusel, et põhirõk läheks ikka investeeringutele Euroopas.

"Ma usun, et kui me jääme kusagil sinna viie protsendi piiresse, siis see on ka midagi, millega saame ka meie nõustuda," lausus Eesti energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Eestile on aga eelkõige tähtis, et ennast ei seota eesmärgiga, mis hiljem tehnoloogia aeglase arengu tõttu võimatuks osutub.

"Praegune sõnastus jätab ka selle võimaluse lahti, et sel juhul tuleb hinnata seda 2040. aasta eesmärki 90 protsenti - et kas see on realistlik või tuleb seda korrigeerida," lisas Sutt.

Seetõttu on Eesti pakutud eesmärgiga rahul. Kuid veel õhtul pole selge, kas kokkuleppele jõutakse - see võib juhtuda ka alles südaööl.