Isamaa Tallinna piirkonna juht Riina Solman ütles "Terevisioonis", et arutlusele tulevate teemade järjekord vajab veel täpsustamist, kuna läbirääkijad plaanivad kokku panna teemadepaleti pikaks ajaks. Isamaa soov oli alustada kommunaal- ja transporditeemadest, ent kas nii ka läheb, polnud kolmapäeva hommikul veel teada.

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart ütles, et tema erakonda huvitab eelkõige linna finantsseis. "Poliitiline retoorika linnavalitsuse poolt pole alati adekvaatne, seetõttu tahame kohtuda finantsspetsialistidega, et nad annaks ülevaate päris seisust," ütles Kõlvart.

Ajakirjanik uuris ka üksikute konkreetsete teemade kohta, millest kõige suhtes polnud läbirääkimistele siirdujate seas üksmeelt.

Näiteks ütles Kõlvart, et kõnniteede lumest puhastamise kohustus on linnal igal juhul, ent sajaprotsendiliselt linn seda enda kanda võtta ei saa. Solman ütles aga seepeale, et Isamaa siiski püüab anda endast parima, et linn võtaks lumelükkamise enda kanda.

Kõlvarti kinnitusel ei pea ka edaspidi linnakodanikud ühistranspordi kasutamise eest maksma. Solman meenutas tasuta ühistranspordist rääkides omaaegse Tallinna linnapeakandidaadi Raivo Aegi sõnu, et kui linnakodanik soovib sellist ühishüve, siis Isamaa rahva tahtele vastu ei seisa.

Tallinna haigla küsimuses jäid nii Kõlvart kui ka Solman ettevaatlikuks, nentides, et Tallinnal on uut haiglat küll vaja, ent see soov ei pruugi realiseeruda lähiajal ning tegutsemisvalmiduses tuleb hoida olemasolev taristu.

Eestikeelse hariduse küsimuses tõstis Kõlvart esile kaks aastat tagasi Keskerakonna rakendatud programmi toetamaks nii õpilasi, õpetajaid kui ka lapsevanemaid ning seda programmi tuleb ekslinnapea kinnitusel laiendada. Kui varasemal hinnangul oli selleks vaja üheksa miljonit eurot, siis nüüd tuleks panustada rohkem, lisas Kõlvart.

Solman märkis omaltpoolt, et tema toetab igasuguste tugisüsteemide pakkumist, kuid tema sõnul vajavad tuge nii venekeelsed kui ka eestikeelsed lapsed.

"Selles on meil Keskerakonnaga ühine nägemus. Näiteks Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatidega oli meil erinev nägemus. Nemad soovisid ühtluskooli, panna kõik lapsed, kas vene või eesti kodukeelega, ühte klassi. Aga me teame, et kui juba lapsed on koos, siis eestikeelsed lapsed hakkavad teistele õpetajateks ja lasteaialapsed tulevad koju ja hakkavad rääkima vene aktsendiga. Aga see pole päris see, mida me taotleme," rääkis Solman.