Kiviselg ütles kaitseministeeriumi pressikonverentsil tehtud ülevaates, et möödunud nädalal pole muutunud ilmastikutingimused lahinguväljale muutust toonud. "Vene Föderatsioon pole oma sõjamasina hoogu peatanud, vaid pressib Ukraina katisepositsioonidele jätkuvalt väga agressiivselt peale."

Küll aga pole Kiviselja sõnul suutnud venelased kasutada ära oma ülekaalu isikkoosseisus ja võib öelda, et taktikalisel tasandil on Venemaa sõjapidamine nihkunud mõtestatud ja plaanipäraselt tegevuselt rutiinseks ja tuimaks käskude täitmiseks, mille tulemusel on hukkunud kolossaalne number inimesi.

"Tuleb tõdeda, et olukord rindejoonel hoolimata Vene Föderatsiooni jätkuvast survest ei ole oluliselt muutunud, on olnud väiksemaid taktikalisi liikumisi maastikul, peamine tegevus endiselt Pokrovski ümbruses. Võib öelda, et Pokrovskist on saanud eesmärk iseeneses, kus Vene Föderatsiooni sõjaväelastel on suur surve, et nad vallutaksid Pokrovski asula. Viimasel aastal pole suurema asula hõivamist ette näidata, jätkuvalt on vene sõjaväelastele erinevaid tähtaegu pandud, et Pokrovski asula tuleks vallutada novembri keskpaigaks või hiljemalt 1. detsembriks," rääkis kolonel.

Pokrovski langemine aga ei muuda kuidagimoodi üldist olukorda ning hinnangute kohaselt ei võimalda venelaste kasutatav infiltreerimistaktika ja ilmselt ka vajalike reservide puudumine piisavalt jõudusid koondada, et Pokrovski vallutamist edasise läbimurde sooritamiseks ära kasutada.

Samas on tõenäoline, et pärast Pokrovski vallutamist saame näha mõningast lahingute ägenemist ka teistes suundades peale Donetski.

Oma ebaedu lahinguväljal kompenseerib Venemaa kogu Ukrainas laialdaste rünnakutega. Juba tavapäraseks saanud raketi- ja droonirünnakutele lisaks on hakatud droonidega ründama rindelähedasi piirkondasid, viimasel nädalal on Hersoni lähedal palju juhtumeid, kus konkreetselt rünnatakse tsiviilisikuid.

Droonirünnakud on jäänud oktoobris septembriga võrdlemisi samale tasemele, kui septembris oli neid ca 5600, siis oktoobris 5300. Märkimisväärselt on aga tõusnud rakettide kasutamine sarnastes rünnakutes, seda kuuga 44 protsenti.

"Kui septembris oli rakette kasutatud ca 185 korral, siis oktoobrikuu jooksul ca 270, mis mõningatel andmetel on kogu aktiivse sõja jooksul olnud ühes kuus kõige suurem arv, kui rakette on kasutatud," rääkis Kiviselg. 

Viimasel nädalal ja oktoobrikuu jooksul oli näha, et Venemaa kasutab ära halbu ilmastikutingimusi drooni- ja raketirünnakutel, milles Ukraina õhutõrje efektiivsus langeb mitmekümne protsendi võrra, sõnas Kiviselg.

"Vaatamata massiivsele kaugtule- ja droonirünnakutele on Ukraina õhutõrje olnud jätkuvalt väga efektiivne. Ca 80 protsenti õhuründevahenditest, mis on suunatud Ukraina sihtmärkide pihta, õnnestub Ukrainal elimineerida enne, kui need sihtmärgini jõuavad," lausus Kiviselg.

"Paraku me näeme et Vene Föderatsioon jätkuvalt ei pea kinni rahvusvahelise õiguse põhimõtetest sõjapidamisest, selliseid tõestusi tuleb iganädalaselt juurde," rääkis ta.

Lähinädalatel võib oodata, et Venemaa jätkab talvise pommituskampaaniaga, mille peamiseks sihtmärgiks on tsiviiltaristu ja tõenäoliselt võib näha kolme-nelja massiivsemat rünnakute lainet järgneva kuu jooksul.